Leedukad hindavad Eestit

“Kõige toredam slaid selles paketis on see, et milline Balti riik on välisinvestoritele kõige atraktiivsem. Siin peame ütlema suure aitähi leedukatele, kes on väga optimistlikud Eesti suhtes, optimistlikumad kui eestlased ise,” lausus uuringut “Majanduse pulss 2012” tutvustanud KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Andres Root.

Eestit peetakse kolmest Balti riigist välisinvestorite jaoks kõige atraktiivsemaks – seejuures kõige rohkem arvavad nii leedulased (84 protsenti), samas kui Eestis endas on see näitaja väiksem – 68 protsenti – ja Lätis 67 protsenti.

“Leedukate puhul torkab silma veel see, et leedukad peavad Lätit ainult 1% ulatuses atraktiivseks. See oli meie jaoks suhteliselt üllatav hinnang,” lausus Root.

Leedukatega on koostöö ladusam. Eesti Telekom tegutseb kõigis kolmes Balti riigis. “Oleme olnud pikas koostöös oma Balti kolleegidega ja peab tunnistama, et kõige paremini sujub koostöö leedulastega. See on tõesti nii, aga ma ei oska öelda, miks,” märkis Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm.

“Kõrge hinnang võib tulla vastastikusest mõistmisest. Midagi on kas meie väärtussüsteemis sama või oleme me piisavalt erinevad, et olla heas koostöös – teinekord just erinevused tõmbuvad nagu abieluski,” arutles ta.

“Oma valdkonnast rääkides peab tunnistama, et leedulased on tunnustanud meie innovaatilisust. Meie jälle tunnustame seda, et nad on üllatavalt kiired, me aktsepteerime seda mõlemalt poolt. Kui me midagi otsustame, siis me viime selle ellu,” lisas Kalm.

“Lätlastega on koostöö natuke konarlikum. Ma ei saa kritiseerida, aga koostööd oleme teinud mõlema poolega pikka aega ja see on tõesti nii, et Leeduga on see parem olnud,” nentis Kalm.

Eestil hea imago. Majanduse ja Euroopa Liidu asjadega tegelev diplomaat Leedus Külliki Linnamägi rääkis, et kui Leedus kellegagi rääkida ja öelda, et sa oled Eestist, siis reaktsioon on see, et oh mis teil viga, teil on ju kõik korras. “Üldine foon on ikkagi Leedus väga positiivne Eesti suhtes ja just nimelt sellepärast, et Eesti ärikliimat peetakse üldiselt stabiilseks ja Eestis peetakse suhteliselt hästi lubadustest kinni. Ilmselt on leedulastel ka konkreetseid kogemusi,” märkis Linnamägi.

Põhjus, miks Leedu ettevõtjad andsid Eestile väga kõrge ja Lätile väga madala hinnangu, on diplomaadi arvates selles, et Eestis on suudetud luua stabiilsem keskkond. “Üks asi on ärieetika ja teine on see, millise keskkonna on riik suutnud luua – nii maksupoliitikas, reinvesteeritud kapitali maksuvabastus jne, see kõik ikkagi mängib kaasa,” loetles ta. Linnamäe sõnul hindavad leedulased ka Eesti IT-rakendusi, teatakse, et X-tee on unikaalne ja võimaldab väga hästi ja lihtsalt suhelda oma riigiasutustega, digiallkirja ja ID-kaardi süsteem ning rakendused on väga mugavad. “Ettevõtluse puhul on see argumendiks, kui Eestis saab ettevõtte praktiliselt internetis luua. Niisugusel kujul ei ole Leedus kohe kindlasti võimalik ettevõtet luua,” märkis Linnamägi. Samuti on tema sõnul euro Eesti jaoks kvaliteedimärk.

Ettevõtjad ootavad maksumuudatusi

Eesti maksupoliitika teema tõi uuringus ettevõtjatelt kõvasti kommentaare ja ettepanekuid, ettevõtjate hinnangul peaks riik konkurentsivõime parandamiseks tulu- ning tööjõumakse kärpima.

KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse esimees Andris Jegers märkis, et vaadates uuringus välja toodud kommentaaride hulka, on ettevõtjad selgelt mures, et maksusüsteem ei ole Eestis enam nii konkurentsivõimeline. “Ettevõtjad arvavad, et siin oleks selgelt vaja muudatusi teha, et konkurentsivõime naaberriikide suhtes kasvaks,” märkis ta.

“Ettevõtjatelt kostus soov rohkem kaasa rääkida ja et ettevõtjatega räägiks riigi tasandil rohkem need, kes maksupoliitikat kujundavad,” sõnas ta.

Audiitorfirma nõustamisteenuste juht Karin Rätsep ütles, et maksupoliitikas toetatakse tulu- ning tööjõumaksude kärpimist, kuid paljude vastajate arvates on tähtsam maksupoliitika stabiilsus.