IT-spetsialiste kuluks 2–3 korda rohkem

Ühe Eesti suurema tööandja Elioni personalidirektor Maria Kütt ütles, et IT-spetsialistidest on kõige keerulisem leida arhitekte ja võrgueksperte. “Ja seda mitte ainult Elionis, vaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris tervikuna. Kulub kuni kuus kuud, et värvata väljastpoolt ettevõtet spetsialist, kes lisaks väga headele professionaalsetele teadmistele mõistaks organisatsiooni toimimist tervikuna, oskaks näha infotehnoloogiliste lahenduste mõju äritulemuste saavutamisele ja organisatsiooni kultuurile.”

Tööjõu puudus on arengu peatanud. Eesti probleem on valdkonna asjatundjate sõnul eelkõige selles, et kuigi IT-sektoris saab praeguse tööjõuga n-ö olemasolev töö tehtud, siis sektori areng jääb tööjõupuuduse taha toppama. “Kui vaadata kasutamata jäävate võimaluste vaatenurgast, siis on spetsialistide puuduse probleem hästi terav,” ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar. “Võimalus Eesti ettevõtetel rahvusvahelisele turule teenust pakkuda või näiteks rahvusvahelisi arenduskeskusi Eestisse tuua jääb just selle taha.”

Ta tõi näiteks Barclaysi panga, kes käis tutvumas ka Eesti turuga, kuid rajas oma IT-teenuste keskuse hoopis Leetu.

IT-keskustele sobiva riigi otsimise puhul eeldatakse, et tippspetsialiste on võimalik värvata sadade kaupa. Eesti praeguses situatsioonis tähendaks see Saare sõnul aga hoopi juba olemasolevatele keskustele, kust spetsialistid ära tõmmataks.

Õpingud jäävad pooleli. IT-spetsialistide juurdetekitamiseks on kaks teed: neid ise rohkem koolitada või siis riiki sisse tuua. IT-õpet andvad kõrg- ja ka kutsekoolid kinnitavad oma valmisolekut ja soovi vastuvõttu suurendada. “Kuid tõsi on see, et probleemiks võib saada sobivate kandidaatide puudus. Ei saa eeldada, et kui gümnaasiumilõpetajate ja seega potentsiaalsete ülikooli astujate arv kahaneb, siis IT-õppekavadele astujate arv kasvab,” ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.

Hallik nägi spetsialistide tööturule lisandumise takistusena ka seda, et tööjõu puudus soosib õpingute poolelijätmist, sest ettevõtted annavad tööd ka diplomita IT-õppuritele.

Ka haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa arvates peaks tööandjad hindama kõrgemalt just lõpetatud õpingute kaalu, mitte võtma kergekäeliselt tööle pooliku ettevalmistusega spetsialiste. Tema hinnangul on õpingute katkestamine IT valdkonnas eriti suur probleem.

Kuidas õpilasi peibutada? Kui demograafiline auk tingib õpilaste vähesuse, siis saab kriitiliseks küsimus, kuidas need vähesed tuua just ITd õppima. “IT-erialade õppimiseks peab eelnevalt omama heal tasemel teadmisi reaalainetes ning jõuga pole mõtet IT-valdkonda suunata neid, kelle huvid on kuskil mujal,” lisas Laidmets.

Saar on veendunud, et reaalained tuleb põnevaks muuta juba algkoolis. “Ülikoolid võivad küll aina paremaid professoreid palgata, aga spetsialistide arvu me sealt ei kasvata. Meil oleks vaja algõppes teha leiutamine ja katsetamine populaarsemaks, et rohkem inimesi tunneks huvi reaalainete vastu,” ütleb Saar.

Oma inimeste puuduses tuleb ülikoolidesse õppima ja ning otse tööle meelitada välismaa spetsialiste. Näiteks TÜ soovib suurendada vastuvõttu just ingliskeelsel tarkvaratehnika õppekaval.

Riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõunik Siim Sikkut märkis aga, et see küsimus on seotud riigi migratsioonipoliitikaga ja bürokraatia vähendamisega. “IT-ettevõtted on rääkinud, et ei ole väga lihtne tuua töötajaid kolmandatest riikidest, ükskõik milline tippspetsialist või talent ta ka ei ole. Vaidlust, kas teha neile erand või mitte, peaks edasi pidama,” ütles Sikkut.

Ärindus köidab ja toidab tudengeid

Eesti tudengi fantaasia on piiratud – üle viiendiku neist valib õppimiseks ärinduse või halduse. Selles suunas mõnd eriala õppinul on suur tõenäosus ka prisket palka teenima hakata, kuid suurima sissetuleku jahtijal tuleks arstiks õppida.Igal aastal lõpetab Eestis kõrgkooli 11 000–12 000 tudengit, viimasel õppeaastal sai lõpudiplomi 11 828 tudengit. Neist 23% ehk üle viiendiku lõpetas mõne ärinduse või halduse õppekava.Selgituseks: ärindus ja haldus on üks õppesuund, mille alla liigitatakse ülikoolides õppekavu nagu ärikorraldus, rahvusvahelised suhted, ökonoomika, ettevõtlus jms, aga ärindus võib ka ise eraldi õppekava olla.Ärinduse ja halduse populaarsus lööb kõiki teisi ülikoolides pakutavaid õppesuundi pika puuga: näiteks kui viimati lõppenud õppeaastal sai selles suunas lõpudiplomi 2700 tudengit, siis kõikide teiste õppesuundade lõpetajaid oli alla tuhande. Sellele suunale järgneb õpetajakoolituste ja kasvatusteaduste õppesuund ning seejärel tervise õppesuund ehk need, kes õpivad arstiks, õeks ja proviisoriks.Riiklikke andmeid selle kohta, kui palju eri erialade lõpetanud teenivad, haridusministeeriumis ega ülikoolides ei koguta. Teada on vaid kõrgharidusega inimeste keskmised palganumbrid koondnäitajana. 2009. aastal kõrgkooli lõpetanute seas oli enim (23%) neid, kelle brutopalk oli 575–766,8 eurot.Lähemalt on oma vilistlasi uurinud Tartu Ülikool ning uurin­gust selgub, et just arstiteaduskonna lõpetanud teenivad kõige enam. Majandusteaduskonna lõpetajad – ehk õppekavad, mis liigituvad ärinduse õppesuuna alla – on keskmise palga poolest aga kohe teisel kohal. Huvitav on seejuures asjaolu, et selle teaduskonna lõpetajate seas on kõige enam kõrgepalgalisi: 40% lõpetanutest oli brutopalk üle 1500 euro, arstiteaduskonnas oli selliseid lõpetajaid 32% ja teistes teaduskondades veelgi vähem.Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ütles, et arvestades segadust kavandatava nn kõrgharidusreformi ümber, ei ole praegu võimalik öelda, kas ja milliseid muudatusi TÜ lähiaastatel erialade proportsioonides teha võiks. “Praegu ei ole veel täpselt teada riikliku rahastamise alused tulevikus, ja ehkki see ei ole ainuke alus, millest tulenevalt ülikool oma koolitusvõimsust kavandab, mõjutab see siiski olulisel määral õppe pakkumist.” Ta lisas, et ülikooli arengukavas on määratletud suund senisest tugevamale panustamisele magistri- ja doktoriõppeastmel tipptasemel spetsialistide koolitamisse, samuti jääb ülikool täitma oma missiooni rahvusülikoolina.Nii Tartu Ülikooli kui ka Praxise tehtud uuringud on näidanud, et enamik üliõpilasi ei tee oma erialavalikut mitte tulevast töökohta silmas pidades, vaid isiklikust huvist eriala vastu. “Suurt rolli mängib huvi eriala vastu, aga ka eriala maine ühiskonnas. Kuidas muidu saaks selgitada tõsiasja, et Tartu Ülikoolis on olnud suur tung riigieelarvevälistele õppekohtadele ka näiteks sellistel õppekavadel nagu ajalugu, romanistika vms,” ütles Hallik.

 

Statistika

Arsti palk kaalub teised üles

Tartu Ülikooli vilistlaste keskmine brutopalk teaduskondade kaupaArstiteaduskond 1912Majandusteaduskond 1379Õigusteaduskond 1283Matemaatika- informaatikateaduskond 1154Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 1056Usuteaduskond 904Kehakultuuriteaduskond 885Sotsiaal- ja haridusteaduskond 875Filosoofiateaduskond 869

Reaalainete õppimine tasub ära

palkade TOP 10 kõrgkoolide kaupa1. Eesti Infotehnoloogia Kolledž2. Sisekaitseakadeemia3. Tallinna Tehnikaülikool4. Tallinna Tehnikakõrgkool5. Tartu Ülikool6. Mainori Kõrgkool7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool8. Tallinna Ülikool9. Eesti Maaülikool10. Eesti Kunstiakadeemia

Kõrghariduses jääb tehnika teiseks

üliõpilaste arv õppevaldkonniti 2011/2012sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 22 144tehnika, tootmine ja ehitus 9993humanitaaria ja kunstid 9176loodus- ja täppisteadused 7799sh arvutiteadused 4636tervis ja heaolu 6530teenindus 5342haridus 5102põllumajandus 1521

Kutsehariduses valitseb tehnika

kutsehariduse saanute arv õppesuuniti õppeaastal 2010/2011tehnikaalad 1812isikuteenindus 1429ärindus ja haldus 1175arhitektuur ja ehitus 943tootmine ja töötlemine 658põllumajandus, metsandus, kalandus 498arvutiteadused 383transporditeenused 356kunstid 308turvamine 243sotsiaalteenused 228keskkonnakaitse 64tervis 58kokku 8155

Allikas: Tartu Ülikooli 2009. a vilistlaste uuring, Kõrgkoolide 2009. a vilistlaste uuring, HTM

 

Kommentaar

IT- spetsialistide puudus on väga terav

Tiit Roosmaa, IT Kolledži rektorMitu Eestis tehtud uuringut kinnitab IT-spetsialistide puuduse väidet. Ükskõik millise majandusharu edukus sõltub tänapäeval väga tugevasti oskusest ja võimest kasutada tänapäevaseid IT-lahendusi. Vaadates meie IKT-firmade tööpakkumisi ja vesteldes Eesti ettevõtete juhtidega, võib kindlalt väita, et IKT-spetsialistide puudus on väga terav.

Kutsekoolis napib tugevaid õpetajaid

Andrus Kompus, Tartu Kutsehariduskeskuse direktorIT valdkonnas oleksid kutseõppeasutused minu arvates võimelised tellimust suurendama, aga vajavad selleks täiendat raha. Valdkonna õpe on kallis, eriala koefitsient aga vaid 1,0. See ei võimalda järsku hüpet. Probleemiks on samuti õpilaste nõrk tase reaal­ainetes ja kutseõpetajate puudus. Arvutierialadele välislektorite palkamine käib koolile tihti üle jõu. Koolid ootaks ka ettevõttejuhtide huvi motiveerida oma töötajaid andma oma teadmisi edasi.

Koolidest pole suurt pealekasvu näha

Kaari Simson, Playtech Estonia juhtPlaytechi jaoks on tavapärane, et korraga võib olla 30 aktiivset töökuulutust või rohkemgi. Kahe keskuse peale on praeguse seisuga töötajaid ligi 600. Selle aasta kolme kuuga oleme kasvanud 21 inimese võrra. Kui spetsialistide leidmine oleks kergem, siis oleks meie kasvusoov Eestis kindlasti veelgi suurem, kui see praegu on.Kui seada nii ambitsioonikas eesmärk nagu kahekordistada lähiaastatel IT-spetsialistide hulk Eestis, siis peaks kindlasti suur osa spetsialiste tulema välismaalt, sest koolidest sellist pealekasvu pole näha.Ekspertide Eestisse toomises oleme viimasel ajal tunnetanud teatavat edasiminekut, kuid kui tahta välismaiste IT-spetsialistide abil siinset tööjõuturgu oluliselt turgutada, siis peaks ka töölubade saamine olema lihtsam ja kiirem.