Sirje Rank • 19. aprill 2012 kell 4:31

Brüssel pakub abi töötuse vastu

Probleem on terav: Euroopa Liidus on tööta 24,5 miljonit inimest ning euroalal on töötuse määr 10,8% tasemel kõrgeim euro käibelevõtust alates.

Vastuseks kriitikale, et Euroopa on kärbetega liiale läinud, ning üleskutsetele pöörata rohkem tähelepanu majanduse kasvujõule, pani Euroopa Komisjon eile lauale tööpuuduse vähendamise abinõude paketi.

Ehk teisisõnu - majanduspoliitika tihedama koordineerimise kõrval leiab Brüssel, et sama tuleks liikmesriikidel teha ka hõivepoliitikas, koos vastava liikmesriikide tegevuse monitooringuga Euroopa tasandil.

Komisjoni ettepanek on luua Euroopasse tõeline ühine tööturg, kõrvaldades selleks ikka alles püsivad tõkked tööjõu vabalt liikumiselt - alates piirangutest bulgaarlastele ja rumeenlastele kuni bürokraatlike tõketeni pensioniarvestuses või kvalifikatsiooni tunnustamises.

Samuti on plaan muuta Euroopa töövahendusportaal EURES pelgast andmebaasist aktiivseks vabu töökohti ja vastavate oskustega töötuid piiriüleselt kokku viivaks teenusepakkujaks.

Eeldus on, et kui Euroopa rohkem töötaks, teeniks ja kulutaks, aitaks see ka majanduse stagnatsioonist välja. IMFi värske majandusprognoosi järgi on euroala majandus tänavu 0,3%ga languses.

Komisjon soovitab liikmesriikidel aktiivsemalt hõivepoliitikale panustada ning keskenduda eelkõige neile meetmetele, mis suurendaksid tööjõu nõudlust.Maksupoliitikas tähendaks see tööjõumaksude kärpimist, nihutades maksuraskust enam energeetikale ja saastamisele, ning paremini sihistatud toetusi näiteks noorte töölevõtmisel. Samuti rohkem toetusi alustavatele ettevõtetele.

Palgad peaksid samas olema paindlikud ja kohanema reaalsete oludega, kuid teisalt tuleb vältida, et liiga madalad palgad põlistaks vaesust. Nii peaks miinimumpalk siiski olemas olema ja seda kohasel tasemel, mida tööturu osapooli kaasates regulaarselt üle vaadatakse. Palgadünaamikat liikmesriikides oleks edaspidi plaanis jälgida ja arutada ka ELi tasandil.

Komisjon märgib, et ajavahemikul 2008-2011 on Euroopas kadunud kuus miljonit töökohta ning juurde loodud 1,5 miljonit töökohta. Samas on mitmetes majandusvaldkondades olemas suur uute töökohtade tekke võimalus.

Esile on tõstetud tervishoiusektorit ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ala, kus hõive kasv on jätkunud ka kriisiaastatel. Niisamuti on selline valdkond rohemajandus, kus kokku on potentsiaali vähemalt 20 miljoni uue töökoha tekkeks aastani 2020.

Et aga rohemajandus sõltub ikka alles riiklikest toetustest, mida rasketes majandusoludes napib, üritab Euroopa Komisjon mobiliseerida ELi vahendeid, et ergutada erasektorit rohkem valdkonda investeerima. Üks sektor on selgelt ehitus, kus uusi töökohti tekiks, kui ELi kliimaeesmärke silmas pidades investeeritakse näiteks hoonete soojapidavuse parandamiseks.

Ka muid ELi vahendeid ja toetusi saab kasutada tõhusamalt, puudutagu see ümberõpet vajalike oskuste omandamiseks või ettevõtlustoetusi.

Hetkel kuum