Sirje Rank • 21. aprill 2012 kell 15:27

James Oates: Eesti ei või oma sädet kaotada

Eesti ei või kaotada oma uuenduslikku sädet ega soovi olla oma ettevõtmistega parim, just seda peame silmas ka Eesti ettevõtete hindamisel järgmisel viiel aastal, rääkis Kesk- ja Ida-Euroopale spetsialiseerunud investeerimisfirma Cicero Capital juht James Oates.

Reedel Pärnu finantskonverentsil esinenud Oates ütles intervjuus Äripäevale, et ettevõtte väärtuse määrab palju laiem kontekst kui majandustulemused.

Muuhulgas see, kas Eesti suudab enese jaoks selgeks väidelda, milleks see riik sai taastatud, ning saavutada enesekindluse, et seada uusi sihte ja söakamalt - oma reformide baasilt - kaasa rääkida ka kriisis ELi ümberkujundamisel. See debatt peab kaasama ettevõtted, sest sellest sõltuvad nende ärivõimalused ja kasumid. Samuti sõltuvad need ettevõtete võimest näha ärivõimalusi ka lähiturgudest ja Euroopast kaugemal.

Intervjuu

• Millised Eesti ettevõtted on praegu odavad, millised kallid?Küsimus pole niivõrd Eesti firmade kõrges või madalas väärtuses, vaid selles, et üldine riskijulguse puudumine ei tee praegu Eesti headel ja halbadel firmadel vahet. Vahed peaksid suuremad olema, kuid selleks on vaja rohkem likviidsust. Vaja on rohkem kapitali, et oma ettevõtete eest õiget hinda saada.Teine asi, mis näitab, et kapitalituru struktuur on kehv, on takerdunud konsolideerumine. Miks on Balti riikides jätkuvalt 9-10 piimandusettevõtet, kui optimaalsem oleks 2-3. Jätkuvalt on palju toidutööstuse ettevõtteid, mis peaksid koonduma suurematesse üksustesse. Me ei näe piiriülest konsolideerumist, sektorite sisest konsolideerumisest, sest – kas nõrgad ettevõtted on jätkuvalt piisavalt tugevad või ei ole suurtel piisavalt kapitali, et konsolideerumine läbi viia. Ise arvan viimast.Eestis on peaaegu piiramatu nõudlus kapitali järele, kuid pakkumine on väga piiratud. Pangad tõmbavad ikka alles laenuandmist koomale, kapitaliturg on väga väike ega kasva ning erastamisi, mis selle protsessi käivitaks, ei ole.Eestil oleks vaja n-ö ankuraktsiaid. Pärast Hansapanga ja Eesti Telekomi lahkumist on Eesti börs muutunud rohkem iluasjaks. See peaks muutuma, kui tahetakse, et Eesti ettevõtete väärtuses muutus toimuks.Ja miks peab üldse riik endale hoidma Eesti Energiat või Tallinna Sadamat? Vähemalt mingi osa nendest ettevõtetest võiks börsile viia. See muudaks kapitali keskkonda majanduse jaoks tervikuna. Nii ei ole küsimus üksi selles, mis on õige hind valitsuse osaluse eest, vaid mis on laiem kasu Eesti majandusele ja ühiskonnale.

• Miks hoiavad suured institutsionaalsed investorid Eestist eemale?Suured globaalsed firmad investeerivad mehhaaniliste mudelite alusel. Joondutakse mingite suuruste, võrdlusanalüüsi järgi. Eesti ei ole kaasatud, kuna on liiga väike, suuremad firmad on börsilt läinud. Küll aga küüniks Eesti sinnamaani, kui mõned nimetatud erastamistest ära teha.

• Need firmad võidakse ju samuti börsilt ära viia.Jah. Kuid müüki ei pandaks tingimata kogu firmat. Ja strateegilisi investoreid on võimalik vähemalt mingi aja jooksul eemale hoida. Need on need vead, mis tehti. Kui iseseisvad pangad ja telekomid ja muud firmad oleksid börsil kauplemist jätkanud veel viis aastat, oleks vajalik kriitiline mass koos olnud. Just selle puudumine on kapitalituru praegusesse raskesse seisu viinud. Inimesed olid väga varmad oma ettevõtteid ära müüma. Riigi arengu seisukohalt olnuks parem kui keegi teine oleks Hansapanga ostnud või kui see protsess oleks väldanud kauem.

• Mida arvate ettepanekutest, et riik peaks nõudma pensionifondidelt Eestisse investeerimist?Ma arvan, et sellel on omad plussid ja miinused. Mis puudutab infrastruktuuri investeeringuid, siis oleks mõtet Eesti sisesed ressursid selleks mobiliseerida. Samas ei arva ma, et pensionäride raha peaks arendama kapitaliturgu. Pigem vastupidi. Kapitaliturg peab arenema selliseks, et pensionäridel oleks kindel siin investeerida. Praegu nii ei ole. Saab osta Tallinki aktsiat, mis on tõsine firma, aga palju muid võimalusi ei ole. Võib-olla võiksid sellised investeeringud aset leida võlakirjade kaudu, et rahastada investeeringuid. Aktsiate ostuks aga pigem mitte.

• Millisena näete viie aasta pärast Euroopa Liitu, millisena Eestit?Lühike vastu on, et ma ei tea, mis EList saab. Kõige tõenäolisem on, et Euroopa Liit vangub edasi kriisist kriisi ilma selge lahenduseta. See on halvim võimalik stsenaarium, kuid kõige tõenäolisem.Eestis näen radikaalseid uusi otsuseid. Poliitikas tuleb põlvkonnavahetus, see on juba selge. See ajajärk, mida me oleme näinud 20 aastat, saab läbi. Oluline on psühholoogiline muutus. Praegu on minu meelest liiga palju kõhklusi selles osas, kas Eesti ikka on, et jääda. Kui sellest üle saadakse, kaovad ka sellised ebakindlust väljendavad küsimused nagu kellega ennast võrrelda jne. On aeg, et Eestil oleks laiem nägemus, kuhu riigina jõuda soovitakse.

Taust2008. aastast elab James Oates Eestis, kus hindab muuhulgas maksusüsteemi lihtsust ja läbipaistvust.Enda sõnul maksab ta Eestis makse rohkem kui Suurbritannias, kus suurema tulu teenijad on küll maksustatud kõrge määraga, kuid kus mahukas maksukoodeks kätkeb arvukalt erandeid ja soodustusi.Eesti ei peaks Oates’i arvates maksusüsteemi keeruliseks ajama – selle asemel, et lisada uusi kõrgeid maksumäärasid, võiks tõsta hoopis maksuvaba tulu miinimumi. Ja maksud ei ole kunagi peamine tegur – kes tahab elada Londonis, elab Londonis, sest see on London. Eestis vajavad muutmist paljud hoopis muud asjad, arvab Oates. 

Hetkel kuum