Sirje Rank • 26. aprill 2012 kell 9:01

Valitsus uuendas Eesti konkurentsivõime kava

Eesti valitsus kinnitas täna uuendatud kava Eesti konkurentsivõime tõstmiseks, mis on osa Euroopa Liidu riikide majanduskoostöö tihedamast koordineerimisest.

Ühtlasi sõnastas valitsus sellega koos Eesti järgmiste struktuurireformide kava, mis peaksid olema ellu viidus 2013. aasta juuniks.

Majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise osas näeb see koos gümnaasiumivõrgu korrastamise ja üldhariduse rahastamise põhimõtete revideerimisega ette ettevõtlustoetuste lihtsustamist ning paremat suunamist konkurentsivõime tõstmiseks – ettepanek on otsetoetuste asemel edaspidi enam finantsinstrumente kasutada.

Samuti sisaldab reformikava gaasituru avamist ning investeeringuid transpordi keskkonnakoormuse vähendamiseks ning hoonete energiasäästu suurendamiseks.

Töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks on reformikavas töötuskindlustuse maksemäära langetamine 2013. aastal ning töö- ja kutsehaiguskindlustuse loomine koos uue töövõimetuskindlustuse skeemiga. Samuti kutseõppe õppekavade kaasajastamine ning uued programmid noorte tööhõive parandamiseks.

Avalikus halduses on kavas ELi vahendite juhtimise ja tugisüsteemide reform ning riigi finants- ja personalisarvestuse tsentraliseerimise lõpuleviimine.

Läinud aastal sõnastatud üheksast struktuurireformist on viis tänaseks ellu viidud, kolm jõuavad niikaugele suveks ning esilagu viibib vaid eelarvetasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve baasseadusesse.

Aprilli lõpuks esitavad kõik liikmesriigid Euroopa Komisjonile oma uuendatud reformikavad.

Eesti kava kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja hõive tõstmine.

Lähiaastatel on Eesti 2020 kavas kesksel kohal haridus ja tööhõive, eelkõige pikaajalise ja noorte tööpuuduse vähendamiseks. Teiseks põhivaldkonnaks on majanduse energiaintensiivsuse vähendamine ja heitmekerguse suurendamine.

Hetkel kuum