Kuidas raha eest õnne osta?

Teada-tuntud on ütlus, et raha eest õnne osta ei saa. Uurimuste toel on leitud, et näiteks lotovõitjate õnnetunne ja rahulolu oma eluga pärast suurt lotovõitu võrreldes varasemaga hoopis langeb. Peamiselt seetõttu, et valdav enamus rahast kulutatakse kiiresti ära, lisaks kaob reaalsustaju ja hakatakse ka võlgu elama ning lotovõitjate sotsiaalsed suhted halvenevad märkimisväärselt. Raha teeb inimesed palju isekamaks ja sageli kulutataksegi kergelt sülle kukkunud rikkus iseenda hüvanguks.

Harvardi ülikooli professori Michael Nortoni uurimisgrupp otsustas testida hüpoteesi, et võib-olla ei ole raha eest võimalik õnne osta seetõttu, et me kulutame seda raha valesti. Vahest oma raha teistsugusel viisil kulutades on siiski võimalik õnnetunnet tõsta? Mis juhtub õnnetundega siis, kui kulutada raha mitte iseenda, vaid kellegi teise hüvanguks?

Eksperimendid näitasid, et inimesed, kes kulutasid raha kellegi teise hüvanguks, tundsid end päeva lõpus õnnelikumana. Need, kes said sama hulga raha, kuid kulutasid selle enese vajadustele, olid päeva lõppedes sama õnnelikud kui enne raha saamist. Huvitav oli ka tähelepanek, et üks ja sama ost (näiteks tass kohvi) võis inimese teha õnnelikumaks või siis ka mitte, erinevus peitus ainult väikses detailis – kas kohvi osteti kellelegi teisele või enesele.

Samuti ilmnes eksperimendi käigus, et õnnetunnet ei mõjutanud kulutatud rahasumma suurus, pigem ikkagi see, kas niisama saadud kupüürid kulutati enda või kellegi teise hüvanguks.

Uurimisgrupp astus ka sammukese edasi ja liikus eksperimendiga korporatiivsesse maailma. Ühele grupile müügimeeskonna liikmetest anti raha ja lubati see kulutada enese peale, teise grupi liikmetele anti sama hulk raha, kuid tingimusega, et raha kulutatakse meeskonna ühiseks hüvanguks. Mõõtes pärast eksperimendi korraldamist müügimeeskondade tulemuslikkust, osutusid selgelt edukamaks need tiimid, kelle käsutusse antud raha kulutati ühiseks hüvanguks.