Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatööst prii

    Maris Lauri.Foto: Andras Kralla

    "Ma ei saa aru inimestest, kes teevad kogu aeg tööd," räägib Eesti staažikamaid ja tuntumaid majandusanalüütikuid Maris Lauri.

    "Väsisin ära. Ühes kohas oli ikka väga pikalt oldud ja polnud enam väljakutset," põhjendab Lauri, miks temast sai Swedbankist lahkudes sõltumatu ja iseseisev analüütik oma ettevõttes Oeceonomia OÜ.
    "Oluline on see, et ma teen ise, otsustan ise ja ise ka jagan," lausub Lauri ja puhkeb naerma. "Rahaliselt olen ma kindlasti kaotanud, kuid see oli teadlik valik. Ma tunnen end paremini, ma ei tööta nii pingeliselt. Enesetunne on parem, tervis on parem. Inimesed peaksid üldse rohkem mõtlema kõige selle peale," lisab terve elu peamiselt õppimise ja eneseharimisega tegelenud analüütik.
    Meestemaailma raudne leediLauri on töötanud nii Eesti Pangas kui majandusministeeriumis. Oma viimases töökohas Swedbankis oli ta 12 pikka aastat. "Tundsin, et ei taha enam nii palju tööd teha. Lisaks on 12 aastat väga pikk aeg, vaja oli muutust," ütleb Lauri, vaatab mõtlikult kohvikus ringi ja jääb silmitsema naaberlauda, kus istub seltskond lõbusaid noori, kes tähistavad midagi, sest tellivad šampust.
    Gümnaasiumi lõpetas Lauri Kohta-Järvel, seejärel suundus Tartu Ülikooli majandusküberneetikat õppima. "Kui 15 aastat tagasi oli see maailm vaid n-ö meeste päralt, siis täna on olukord õnneks muutunud või muutumas," räägib Swedbanki endine peaökonomist, kes enda sõnul murdis eelarvamusest läbi ja on ennast tööga tõestanud.
    "Noh, ega tol ajal olnud neid mehi ka kuskilt võtta – neid, kes kvalifitseeruksid," naeratab Lauri soojalt ja mahedalt.
    Pigem freelancer kui ettevõtjaOma osaühing on Laurile juriidiline keha, mille sisuks on omanik kogemuste ja teadmistega. "Olen pigem nagu freelancer. Teen koolitusi, annan loenguid ja teen ettevõtetele uurimistöid," räägib Lauri oma tööst ja lisab, et just ettevõtete analüüsi osa on tema jaoks uuematele maadele siirdumine. Ettevõtteid ja sektoreid, kellele ta uurimustöid on teinud, analüütik ei nimeta.
    "Teen seda, mida kõige paremini oskan, võib-olla veidi teise nurga alt ja võib-olla tekib veel uusi võimalusi, mida ma hetkel ei tea," märgib Lauri. Tööd teeb ta oma Nõmme kodust, kuhu pääsevad vaid valitud sõbrad ja külalised.
    Tulevikus pole välistatud ka palgatöö, kui tingimused sobivad. "Mulle on mõned tööpakkumised tehtud, aga olen neist loobunud, sest tahan esialgu olla natuke vabam, et oleks võimalus teha ka midagi muud," räägib analüütik.
    Inimesed on läbematudMasu on Eestis inimesi loksutanud ja murdnud, pingeliselt ahmitakse positiivseid sõnumeid, mida tilgub ometi vähe. Kõik ootavad, et analüütikud teataksid kohe-kohe saabuvatest parematest aegadest. Maris Lauri vaid naerab selle peale ja lausub: "Olen palju mõelnud, et miks me tahame kõike nii kiiresti saada. Võibolla seepärast, et 20 või rohkem aastat tagasi toimusid kõik muutused nii kiiresti ja nüüd usutaksegi, et kõik peab kiiresti toimuma. Läbematust on palju. Unustatakse ära, et soomlaste ja rootslaste rikkus on saavutatud aastakümnetega," räägib ta.
    "Tean, et inimestele see ei meeldi, aga me ei saa nii kiiresti edasi minna. Ma saan aru, et kõik tahavad paremini elada, kuid väga kiiresti kihutamisest tekivad vead sisse," lisab analüütik enesekindlalt pöidlaid kokku hõõrudes. Majandusest rääkides tunneb ta end kui kala vees.
    Kuigi majanduskriis oli tugev löök kõigile, on inimesed nüüd otsustes palju arukamad kui aastail 2007 või 2008, ütleb Lauri. "Kulutame palju arukamalt. Saan aru, et kui inimesed vaatavad oma rahakotti, siis enamus tunneb, et midagi on puudu. Kuid samasugust elu elavad maailmas väga paljud. Väga vähestel on raha nii palju, et saavad kulutada, kuhu tahavad. Enamus inimesi arvutab ja loeb sente ja penne," räägib Lauri kohvilonksude vahele.
    KüünarnukiühiskondPalju murettekitavam küsimus on tema jaoks see, et inimesed on muutunud üksteise vastu tõredaks ja egoistlikuks. "Mujal maailmas tunneb sõbralikkust rohkem," räägib Lauri ja lisab, et see on ilmselt kinni 1990ndates, kui valitses mõtteviis, et kõike on vaja kiiresti ja ruttu, ja seda taheti saavutada küünarnukkide abiga.
    "Tol ajal elasid inimesed, kes küünarnukkide abil trügisid kõrgemale, ja alati mitte just kõige ausamalt. Sellest tekkiski mulje, et see ongi ainuke võimalus. Olla nii, et teistest ei hooli," räägib Lauri, kelle sõnul jäävad pikas plaanis ellu siiski vaid need, kes arvestavad teistega.
    Eesti ettevõtete probleem on tema hinnangul see, et unustatakse töötajad. "Kui töötajaid pole, ei saa tootmist ajada. Kui oled kehv tööandja, ei leia sa ka töötajaid, sest kuulsus levib, eriti kui sa nöögid töötajaid," räägib Lauri. Ettevõtted ei tohiks halbadel aegadel töötajaid liialt pitsitada ja parematel aegadel kasumit vaid enda arvele kirjutada, lisab analüütik.
    Valed eeskujudKui lapse kasvatamine saab alguse ema ja isa eeskujust, siis rahva kasvatamine riigis algab juhtidest ja riigimeestest. Oma otsuseid tehes peaksid nad inimestega rohkem rääkima, usub Lauri. "Parempoolsus on Eestis mõnes aspektis liiga äärmusesse läinud. Eelarvedefitsiit on väga oluline ja on põhjused, miks me peame seda jälgima, aga ma näen ka, et kuskil on konflikt sotsiaalpoliitika vajadustega," räägib Lauri, kelle sõnul on tõeliselt suured inimesed need, kes suudavad tunnistada, et on valikus eksinud.
    "Meil on nii, et kui partei ütleb, et nii peab tegema, siis hoitakse sellest lõpuni kinni, kuid mõnikord oleks olnud hea öelda: stopp, me arvestasime valesti. See oleks poliitiline enesetapp võib-olla, aga… Ma pole päris kindel ka, kuidas selle maksulae alandamise või maamaksust vabastamisega ikkagi on. Eestis on suured sotsiaalsed probleemid," mõtiskleb Lauri, rüüpab mõtlikult kohvi ja naeratab.
    KOMMENTAARIDLehho Jõumees, Kohtla-Järve gümnaasiumi füüsikaõpetajaMaris Lauri oli pigem tagasihoidlik, väga nutikas tüdruk. Teistele autoriteet. Tal oli minu teada kogu aeg üks ja sama pinginaaber. Tal oli soont matemaatika peale. Mingit seika või seiklust temaga seoses ei mäleta, sest ta oli korralik tüdruk.
    Veera Sibrik, klassijuhataja, praegu Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumi direktorMaris oli minu kõige esimeses klassis. Nad võtsid mind sõbralikult vastu ja ei pannud mulle pahaks mu keelelisi äpardusi. Maris oli sihikindel, polnud mingi plikatirts, keda oleks huvitanud mood või kosmeetika. Kui midagi enda peale võttis, siis viis asja ka lõpuni ja üritustest võttis meeleldi osa. Maris on kindlasti väga hea ja truu sõber. Ma tean, et ta suhtleb kooliaegse sõbrannaga siiamaani, nad teinekord reisivad koos. Usun, et ta on võimeline tegema samme, mida iga teine ei suudaks. Igaüks ei suudaks Swedbankist ära minna ja puhata vahepeal, ma usun, et see polnud naiselik hüsteeriline emotsionaalne samm.
    Üllar Huik, kursusevend ja Felixi finantsjuhtTa hakkas silma laia silmaringi ja erudeerituse poolest. See, et ta täna on tunnustatud spetsialist, võis juba ülikooli ajal eeldada – analüütiline mõtlemine, oskus infot koguda ja üldistada. Ta oli pigem tagasihoidlik, osales üritustel, aga mitte nähtavalt ja esirinnas, vaid omal vaiksel moel. Ta oskas mõistlik olla ja piiri pidada. Ta pole persoonina nii silmapaistev, kui on seda tema jutt. See, millest ta räägib, on kas just puhas kuld, kui siiski tõele väga lähedal.
    Annika Paabut, Maris Lauri mantlipärija Swedbanki analüütikunaMaris on kahtlemata üks vähestest inimestest Eestis, kel on suurepärane majanduse tunnetus/intuitsioon – on ta ju majandust teraselt jälginud juba pikki aastaid. Marise kirjutised on ka ladusad lugeda ja hästi koostatud.Majandusanalüütiku roll kipub sarnanema Kassandra omaga ehk enamasti analüütikud väga populaarsed ei ole. Teisisõnu, majanduse olukorda hinnates leidub alati keegi, kes tunneb, et antud hinnang teeb temale või tema ettevõtmistele liiga. Seega saavad seda rolli kanda ikka keskmisest tugevamad inimesed, ja seda Maris kahtlemata on.
    Aili Ohlau, kursuseõde, Räga OÜ suhtekorraldajaElasime Marisega ühiselamus ühes toas pool aastat. Tema juurde läksid kursuseõed siis, kui oli vaja mingeid ülesandeid lahendada matemaatilises analüüsis. Marise tädi on kondiiter ja ta tegi puuviljakorvikesi, samal ajal, kui teised tegid vaid pannkooke. Ta oli usin käsitöötegija, tegi kampsuneid jms. Kas ta tegi ühikas kärtsu ja mürtsu ka? Ta on pigem tasakaalukas, mürtsuloom ta polnud.
    Priit Perens, kursusevend ja Swedbank Eesti juhtMaris oli juba kooliajal tõsine tüdruk ja tegeles palju õppimisega. Mulle on teiste meie kursuse tüdrukute juttudest meelde jäänud, et nad olid isegi veidi kadedad, kuidas Maris nii tark on. Ta torkas koolis silma hea ettevalmistusega, tal olid olemas vastused ka keerulistele küsimustele. Oluline omadus on ka see, et ta jäi oma arvamuse juurde. Nii kooliajal kui ka hiljem Swedbankis töötades. Ju see peegeldab tugevat iseloomu!
    Maris Lauri CV1973-1984 Kohtla-Järve 1. Keskkool (Järve Gümnaasium)1984-1989 Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala1994 majandusteaduste magister1993-1994 majandusministeeriumi investitsiooni osakond, välisabi ja -laenud1994-1996 Eesti Panga majandusanalüüsi osakond, analüütik1996-1998 Tallinna Pank, analüütik1998-2011 Hansapank/Swedbank, makroanalüütik2011 kevadel lahkus Swedbankist ja sügisel asutas oma ettevõtte OÜ Oeconomia.Loengud kõrgkoolides, artiklid majandusest, tele- ja raadioesinemised, majandussündmuste analüüsid ning prognoosid.2008 sai president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe V klassi teenetemärgi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.