Anne Oja • 23. mai 2012 kell 9:30

Kasvanud on valmidus altkäemaksuks

4% Balti riikide tippjuhtidest on kasumi suurendamise eemärgil valmis pakkuma altkäemaksu ja 11% tegema mitterahalisi kingitusi, selgub Ernst & Youngi ülemaailmsest pettuste uuringust.

39% vastanute arvates on korruptsioon ja pettused saanud tavapäraseks ning tervelt 15% maailma tippjuhtidest kaaluks äri edendamiseks altkäemaksu andmist, lisab uuring (2012 Global Fraud Survey, Growing Beyond: a place for integrity).

„Rahanduslik ebastabiilsus ning ettevõtetele seatud eesmärkide saavutamine on muutnud pettused ja korruptsiooni kahjuks igapäevasteks nähtusteks,“ kommenteeris Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

„Meie küsitlusest selgub, et samal ajal kui paljud ettevõtted otsivad uusi võimalusi rahvusvaheliseks laienemiseks, alahindavad nad selgelt korruptsiooniriski – nii on küsitluses osalenud 400st finantsjuhist üle maailma tervelt 4% altid erineval moel võltsima ettevõtte finantsnäitajaid.“ Kiigemägi sõnul võib see protsent tunduda küll väike, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest võib see kujutada suurt ohtu nii ettevõttele endale kui ka tervele tegutsemisriigi majandusele kuna uuringute kohaselt läheb ca 5% ettevõtte käibest pettuste tõttu kaduma.

„Pettus ja korruptsioon on tõusvas trendis ka Balti riikides,“ märkis Kiigemägi. „4% Balti ettevõtete juhtidest on valmis äritegevuse päästmiseks ja elavdamiseks pakkuma altkäemaksu. 28% on valmis kasu saamiseks tegema mitterahalisi kingitusi, mis on 8% enam kui 2011. aastal."

Ernst & Youngi sertifitseeritud pettuste uurija Marilin Pikaro sõnul leidsid peaaegu pooled küsitlusele vastanutest, et ettevõtte juhtkond toetab ärieetika järgimist, kuid rikkumiste ilmnemisel töötajaid ei karistata. „Samale tulemusele jõudis ka ACFE (Association of Certified Fraud Examiners) oma värskes rahvusvahelise pettuseriskide uuringus, mille kohaselt on kõigest 45% vastanuist pettuseriskide maandamiseks meetmeid kasutusele võtnud,“ ütles Marilin Pikaro. „Baltikumis on olukord veelgi kriitilisem, sest vastavaid meetmeid peab vajalikuks kõigest 8% küsitletuist.“

Kuigi lõplik vastutus langeb Pikaro sõnul ettevõtte juhatusele, leiavad Ernst & Youngi uuringus osalenud tippjuhid, et juhatuse sõnum on vastuoluline – 52% neist tõdeb, et juhatus peaks mõistma rohkem võimaliku korruptsiooni riski olemust ja rakendama senisest enam pettust ennetavaid tegevusi, kuid reaalsete muudatusteni riskide maandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseni veel jõutud ei ole.

Pikaro sõnul pööratakse Ernst & Youngi uuringus tähelepanu kolmandate osapoolte tingitud pettuste- ja korruptsiooniriskide tuvastamata jätmisele lepingupartnerite (tarnijad, edasimüüjad jt) puhul.

„Maailmas enamlevinud kontrollimehhanismideks on taustakontroll (56%), heakskiidetud tarnijate andmebaasi pidamine (59%) ja ettevõtete osaluse/juhtfiguuride taustaanalüüs (50%). Balti ettevõtetest rakendab vastavaid kontrolle vaid napp kolmandik,“ märkis Pikaro. „Euroopas laialt, aga Eestis vähem levinud mehhanismideks on ka teise osapoole auditeerimisõiguse võimaluses kokku leppimine ning IT-põhiste automaatsete tasuta kontrollivõimaluste kasutamine,“ lisas Pikaro.

Võitlus korruptsiooni vastu peab Kiigemägi sõnul küll algama ettevõttesiseselt, kuid riigiti on vastavaid meetmeid rakendatud väga erinevalt. „Üheks selliseks meetmeks on korruptsioonivastase juhendmaterjali (Anti Bribery and Corruption policy) kasutusele võtmine,“ ütles Kiigemägi. „Ettevõtetesisese pettuste- ja korruptsioonivastase juhendmaterjali puudumisele viitas Balti riikides 52% küsitletuist. Võrdluseks, kogu Ida-Euroopas on vastava regulatsiooni kasutusele võtnud 64 ja maailmas 81 protsenti küsitluses osalenuist.“

Ernst & Youngi 2012. aasta korruptsiooni- ja pettuseriski analüüsi uuringus (2012 Global Fraud Survey, Growing Beyond: a place for integrity) osales kokku ca 1 758 kesk- ja tippastme juhti 43st erinevast riigist.

Hetkel kuum