29. mai 2012 kell 21:00

BIM-andmemudel äratab suuremat huvi ka Eestis

Riigi Kinnisvara AS on asunud katsetama BIMi, edukalt on koostatud andmemudelis nii uus projekt kui ka kaardistatud vana. Ka ehitajad-projek­teerijad tunnevad BIMi vastu järjest suuremat huvi.

RKASi projektijuhi Ülari Mõttuse sõnul on edukalt käivitunud BIM-andmemudeliga Narva politsei- ja päästehoone ehitamine. “Ehitaja on väga uudishimulik ja soovib kõike teada,” rääkis Mõttus koostööst Fund Ehitus OÜga. Kuna tegu on pilootprojektiga, siis riigihankes ehitajalt BIMi kasutamist ei nõutud. “Planeerime ehitist, jälgime ja akteerimine BIMis,” selgitas Mõttus.

RKAS skänneris BIMi tarbeks andmemudelisse Wismari 7 tänava riigiprokuratuuri hoone, et katsetada, kuidas BIM koos haldustarkvaraga toimib. Plaanis on ka nelja ministeeriumi hoone Suur-Ameerika tänaval ehitada BIM-andmemudelit kasutades.

Kas BIM RKASi põhitöövahendiks saab, on veel vara öelda. “Loomulikult projekteeriks, ehitaks ja haldaks mina kõik mudelis, kuid puudub veel kogemus riigiprojektidega. Kui Narva hoone järgmisel aastal valmis saab, siis võib täpsemat analüüsi oodata,” lisas Mõttus.

Ka OÜ Estkonsult on asunud BIMi testima. Ettevõtte projekteerija Ahti Lääne sõnul on tegu arenemisfaasis oleva projektiga ning nad üritavad leida selle plusse. “Seni veel rahalist kasu pole saavutanud, kuid see tuleb keerulisemate objektide tegemisel,” selgitas Lääne, et suurprojektis saab andmemudelis lihtsalt korduvaid detaile kopeerida. “Kasumlikkus ilmneb ka teistele osapooltele, sest mudeli tegemine on projekteerijale detailsem ehk nõuab rohkem tööjõudu,” lisas ta. Nimelt seisneb tema sõnul kasu pigem ehitajatel ja tellijatel, kellel on selgem ülevaade, mida ehitatakse.

“See on arenev ala, programmid pole veel nii täiuslikud, et kõike teha saaks. Kuid praegu tuleb silmad lahti hoida ja vaadata, kuhu asjad arenevad,” lisas Lääne, kelle sõnul on BIM andmemudelis orienteerumine keerukam, kui praeguse projekteerijate töövahendi AutoCADiga hakkama saamine.

EfTEN Capital ASi Kinnisvaraportfelli haldur Risto Raus ütles, et EfTEN Capital ASi valitsetava ärikinnisvara portfelli parim haldustulemus on tagatud piisavalt suure objektide baasi võrdlusandmete jälgimise ja analüüsi kaudu. “Uute arendatavate kinnisvaraprojektide puhul oleme valmis edaspidi kaaluma ühtsel BIM-platvormil lahendusi,” lisas ta.

BIM-rakendused teevad elu lihtsamaks. “BIMi on defineeritud praegu projekteerimise tulemi ehk projektina, kuid pigem tuleks BIMis näha vahendit, kus projekteerimismeeskond kasutab BIMi omavahelise kommunikat-sioonivahendina, mille tulemuseks on mudel,” selgitas RKASi arendusdivisjoni äriarendusosakonna juhataja Andrus Väärtnõu ja lisas, et

BIMi peaks vaatama kui virtuaalset protsessi, mis hõlmab kõiki ehitise aspekte ühes virtuaalses mudelis, võimaldades kõikidel projekti seotud isikutel teha koostööd täpsemalt ja tõhusamalt kui traditsioonilises protsessis. Meeskonnaliikmed muudavad ja täiendavad piltlikult öeldes ühte mudelit, saades pidevat tagasisidet oma ideede ja lahenduste korrektsuse ja teostatavuse kohta, et lõppmudel oleks võimalikult vigadevaba enne seda, kui ehitusega füüsiliselt peale hakatakse.

Mudelit saab kasutada alternatiivsete projektlahenduste võrdlemiseks, ideede visualiseerimiseks, mahtude ja eelarvete täpsemaks kalkuleerimiseks, projekti vigade tuvastamiseks, täpsemate simulatsioonide tegemiseks.

“Mudelprojekteerimise osana automaatselt saadavatest mahuarvutustest tulenevad ka kergemini tehtavad ehitusmaksumuse hinnangud, mis võimaldab hoonestajal modelleerimise käigus operatiivselt jälgida ja parandada kavandatava rahapaigutuse ja kogu hoonestusprotsessi lõpuks tekkiva kvaliteedi suhet,” rääkis Väärtnõu. “See tähendab, et kui kasutada nt mingit harmoniseeritud ehituskulude andmebaasi, siis võib praegu vaid unistada, millisele tasemele saaks viia otsuste tegemise erinevate variantide võrdlemisel. Praegu põhineb enamik otsuste tegemisi arhitekti ja arendaja kogemusel ja uute asjade puhul “kõhutundel”. Kahjuks on kogemus näidanud, et kuna arhitektile ehituse käigus tegelikku kuluinfo kohta eriti tagasisidet ei anta, siis puudub arhitektidel selge visioon välja pakutud lahenduste kulukusest hoone omanikule.”

Rääkides erinevate simulatsioonide tegemisest projekteerimise ajal, siis siin võib võimalikele simulatsioonidele piiri panna vaid meie fantaasia. Andmemudeli kasutamine võimaldab oluliselt parandada simulatsioonide kvaliteeti. Praegu tehakse Väärtnõu sõnul projekteeritava hoone tulevase energiatarbe arvutusi suhteliselt lihtsustatuna, võtmata väga täpselt arvesse hoone tegelikku kasutust ja hoone täpsemat ehitust. “On ilmne, et tulevikus võimaldavad energiasimulatsioonid läbi mängida võimaliku hoone tulevast energiatarbimist oluliselt täpsemalt, võttes arvesse nii hoone kasutusintensiivsust, hoonesse projekteeritud süsteeme jne. Inimeste käitumisega arvestamine võimaldaks läbi mängida erinevaid stsenaariume ja selle kaudu saab hoone omanik või arhitekt otsustada, millise võimsuse varuga ta hoonesse erinevaid süsteeme projekteerib,” lisas ta.

Samas on loomulikult lõputu hulk simulatsioone, mis võiks olla vajalikud, et planeerida ökonoomsemat hoonet. Nt simuleerides hoones inimeste liikumist on võimalik paremini optimeerida käiguteid, lifte või panna paika näiteks parim koht puhkeruumile või tualettruumidele. Kindlasti on võimalik teha simulatsioone inimeste evakueerimiseks hoonest, et ennetada n-ö pudelikaelte tekkimist evakuatsiooniteedele.

BIM aitab ehitusetegevuste ajakava koostamisel ja hangete planeerimisel. “Kuna mudelis olev mahuinfo on oluliselt täpsem kui praegu CADis projekteeritud hoonetel, siis saab ehituses minna hangete planeerimisel lähemale just-in-time meetodile, mis tähendab, et hangitakse materjale just nii palju ja just selleks ajaks, kui seda materjali ehitusel on vaja. Varude hulk väheneb ja väheneb ka seeläbi ehitusfirma poolt “kinni” olev käibevahendite hulk,” selgitas Väärtnõu.

Mudel võimaldab hoone ehitusprotsessi ka enne ehituse algust virtuaalselt läbi mängida, mis annab kõikidele osapooltele parema ülevaate ehitusprotsessist tervikuna. Samas – uuendades ehituse ajal mudelit ja viies mudeli pidevalt vastavaks tegelikult ehitatud hoonele –  on tellijal parem ülevaade ehitise valmimisest, st on täpsemalt teada, kui suures mahus on ehitis valmis. See võimaldab täpsemaks viia ehituskulude akteerimist ja vähendab tellija riski üleakteerimisel. Kasutades IPD-metoodika põhimõtteid, st tehes kõigi osapoolte vahel avatult ja ausalt koostööd ka ehitamise ajal, muutub oluliselt selgemaks kõikidele osapooltele teave ehituse käigus tehtavate muudatuste kohta ja seega väheneksid muudatustöid puudutavad vaidlused, mis on praegu kahjuks suhteliselt tavapärased.

Kindlasti saab mudelit kasutada igapäevasel töö korraldamisel ehitusobjektil – nt planeerida mudelis ohutuse tagamise meetmeid. Objektil saab igapäevaselt kasutada BIMi mudelit: sh trükkida mudelist välja just sellisid lõikeid ja sõlmi, mida sellel päeval ehitajad ehituses peavad teadma, selgitada mudeli abil tööd tegevatele alltöövõtjatele tööde järjekorda jne. Lähiajal muutuvad kindlasti ka tabelarvutid piisavalt võimsaks, et objektijuhil oleks võimalik võtta see suvalise kohta kaasa.

Väärnõu sõnul on kogemus näidanud, et ühest etapist järgmisesse üle minnes oleme pidevalt kokku puutunud infokaoga. BIM võimaldab ehituse käigus kogu aeg uuendada andmemudelit ja tänu sellele on objekti tulevastel haldajatel juba varakult ees pilt haldusesse tulevast objektist, mis võimaldab ülevõtmise protsessi muuta oluliselt mugavamaks ja täpsemaks. Väga tihti on ehituse üleandmisel probleeme üleantava dokumentatsiooni kvaliteediga – BIMi korrektne kasutamine võimaldab vähendada vigu üleandtavas dokumentatsioonis ja parandada haldamise kvaliteeti.

Suurim väljakutse – haldus. Kõige rohkem BIMi rakendusi hakkame tulevikus Väärtnõu sõnul nägema kinnisvara haldamises.

“Omades selget andmemudelit hallatavast hoonest on oluliselt lihtsam planeerida kinnisvarakorrashoiu tegevusi,” lisa ta. Näiteks teades täpselt koristatavate pindade suurusi ja nendel pindadel kasutatavaid materjale, saab täpsemalt korraldada heakorra hankeid või planeerida materjalide uuendust.

Kvaliteedi tõus peaks BIMi kasutamisel kindlasti tulema ka remontide planeerimisel. Andmemudeli abil on oluliselt täpsem ja detailsem ülevaade ehitustest, sealhulgas nende ehitiste osade hooldusvajadusest ja eluigadest. Teades süsteemide eluiga on võimalik teha keskpikas ajahorisondis remondiplaane hoone kasutusmugavuse säilitamiseks.

“Tuleb aru saada, et kogu maailma on liikumas kinnisvarakeskkonna haldamisest töökeskkonna haldamisele. BIMi andmemudel võimaldaks anda tulevikus ülevaate nii näiteks hoones olevatest töökohtadest kui ka nendel töökohtadel olevast inventarist,” rääkis ta. Tundes oma hoonet paremini, on ka oluliselt lihtsam kavandada töökeskkonna muudatusi.

BIMis projekteeritud hoonetele tehtud simulatsioonid ei peaks samuti jääma ainult “sahtlisse” vedelema, vaid neid tuleks igapäevasel haldustegevusel edasi kasutada. Nt projekteerimisel tehtud energiasimulatsioonid annavad hoone kasutajatele ja haldajatele eesmärgi, mille poole hoone haldamisel püüelda. Võrreldes tegelikke energia andmeid planeerituga, saab hoone haldaja optimeerida hoone kasutust või teha täiendusi süsteemide/automaatika seadistuses. Pidev tagasiside annab arendajale võimaluse kavandada ökonoomsemaid hooneid.

Kindlasti saab andmemudelit kasutada hoone väljaüürimisel üüripinna arvestusel. Mudelist on võimalik saada alati täpset tagasisidet hõivatud ja vakantsete pindade kohta jne.

Kindlasti vajab edasi mõtlemist, kuidas saada kasu kahe suure süsteemi, hoone andmemudeli ja hoone automaatika/kaugseire süsteemide integreerimisest, et saada täpsemat teavet probleemidest või riskidest ja teha oma parendustegevusi kiiremini ja optimaalsemalt.

BIMist on liiga palju ja vähe infot korraga

2010. aastal tuli aktivistidel idee asuda BIMi kasutamist Eestis edendama. 12. jaanuaril 2011 loodi MTÜ Eesti BIM Kompetentsikeskus, et neutraalsel pinnal ja esialgu vabatahtlikkuse alusel edendada BIM-tehnoloogia kasutuselevõttu Eestis ja ka selleteemalist suhtlust teiste riikidega. MTÜ eestvedajad ja juhatuse liikmed on Aivars Alt, Siim Saidla ja Kaido Hanikat.Alt selgitas, et MTÜsse sai koondutud, sest liikvel oli hästi palju infot BIMist, kuid detaile uurima asudes oli andmeid liiga vähe. Kasulikku oskusteavet oli vähe.

MTÜ koolitab kõiki soovijaid BIMi kasutama. “Katsume anda teemast objektiivse ülevaate. See on selline aateline tegevus,” selgitas Alt ja lisas, et seetõttu tegutseb MTÜ ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tiiva all. “Ka polnud ettevõtetel kelleltki seni neil teemadel nõu küsida.” Seni on BIM vaid üksikute kasutajate/ettevõtete huviorbiidis.MTÜ veab BIMi-alaseid koolitusprogramme ja pakub ettevõttele võimalust  ka andmemudelit katsetada. “Põld on hästi lai, peame tegema valikuid, millele keskenduda,” konstateeris Alt olukorda Eestis.“Sel aastal on plaanis keskenduda ehitajatele, kuidas edasi minna, kui projekt on koostatud BIMis,” rääkis Alt ja lisas, et varem on tegeletud palju just projekteerimise poolega. Plaanis on ka haldusrakendustega tegeleda. “Kui maailmas ringi vaadata, siis päris head lahendust veel ei olegi ja loodame selles vallas pioneerid olla,” lisas Alt.MTÜ korraldab digitaalehituse labori koolitusi, abiturientide töötube, mille eesmärk on anda keskkoolis õppijatele väike sissejuhatus insenerierialasse, ja panustab õppekavade arendusse. Lisaks on plaan luua koostöös Eesti ehitusmaterjalide tootjatega Eesti oma tootekataloogid mudelprojekteerimise tarkvarade jaoks.

BIM ja tulevik ehk soovitud olevik

Andrus Väärtnõu, RKASi arendusdivisjoni äriarendusosakonna juhataja

BIM kui termin on viimastel aastatel aina rohkem ja rohkem kinnisvaravaldkonnas kasutusel tulnud, kuid liiga tihti seostatakse teda ehitise projekteerimise kontekstis. Nii lai, kui on BIMi kasutamise valdkond, nii laiaks võib ka BIMi definitsiooni ajada. BIM – ik building information modeling – ei ole mingi projekteerimise abivahend või tarkvara, nagu tavalisest BIMist räägitakse, vaid tegemist on nii tehnoloogia kui ka protsessiga kogu ehitise või isegi kogu kinnisvara informatsiooni loomiseks, talletamiseks ja kasutamiseks kogu ehitise elutsükli jooksul – alates ideest kuni hoone lammutamiseni. Aluseks on kontseptsioon sellest, kuidas kasutades uusi tehnoloogiaid ja protsesse, viia kogu kinnisvara elutsükli tegevusi efektiivsemaks, parandades ennekõike loodava info kvaliteeti, muutes toiminguid kiiremaks, täpsemaks ja vähem kulukamaks. Tegemist on võimsa töövahendiga, mille kõikidest tulevastest kasutuvõimalustest võime praegu vaid spekuleerida, kuid elu näitab, millised nendest ideedest lõpuks kõige elujõulisemad ja suurema kasuteguriga on.Tegemist on ka maailma mõttes uue tehnoloogiaga, aktiivsemalt on teda juurutatud viimased 10 aastat. Võrreldes sellega, et hooneid on ehitatud ja majandatud kindlasti kauem kui 5000 aastat, siis on praegu maailmas BIM rohkem rakendust leidnud projekteerimise ja ehituse faasis ja vähem hoone hilisema haldamise faasis.Eestis oleme me kahjuks mõnevõrra kogu selle BIMi juurutamise protsessis veelgi algsemas staadiumis – aktiivsemalt tehakse esimesi samme BIMis projekteerimiseks, on alustatud esimesi kastetusi BIMi kasutamisel ehitusprotsessis, kuid haldamises ehitise andmemudeli andmete kasutamist ei ole veel minu teada aktiivselt praktiseeritud.Mõnevõrra võib selles passiivsuses “süüdistada” meie lähiminevikus olnud ehitusbuumi aega, kus enamikul kinnisvaraosapooltel puudus selles pöörases tormamise hoos aeg ja tahe tegeleda oma protsesside ja tehnoloogiate parandamisega.

Kuigi BIMi juurutamise väljakutsed on suured sellise pikkade traditsioonidega sektoris nagu ehitussektor laiemalt, siis tuleb vaadata kaugemale ja mõelda kogu kinnisvara elutsükli peale. Suurem osa elutsükli kuludest ei tule ehitus ega projekteerimise hinnast, vaid suurem osa kuludest tuleb hoone majandamise faasist, mis olenevalt hoonest majanduslikust elueast võib kesta20–50 aastat.USAs on uuringud näidanud, et kinnisvara korrashoiu kulud laiemalt võivad tulevikus moodustada 60–85% protsenti kogu kinnisvaraga seotud kulutustest.BIMi eelis on, et suurem osa infost talletatakse ühes või mõnes mudelis, seega on infokaod ehitise elukaare ühest etapist teise üle minnes oluliselt väiksemad, kui seda on olnud tavapäraselt praeguse projekteerimise ja ehitamise korraldamise juures.Kui tulla tagasi BIMi võimaluste juurde ja rääkida BIMist kui andmehulgast, siis on tegemist kindlalt struktureeritud andmete kogumiga, mida saab kasutada kogu hoone elutsükli jooksu. See andmebaas võib genereerida hoone jooniseid, et ehitada hoonet või korraldada üürnikele välja üüritud pindade majandamist.BIM aitab ehitajal saada ehitamiseks praktiliselt piiramatul hulgal sõlmede jooniseid, kuid võimaldab näiteks ka üürnikul pidada arvestust oma sisustuse ja töökohtade üle või anda haldajale informatsiooni hoones kasutatavate põrandakattetüüpide ja nende koguste kohta, et täpsemalt korraldada heakorrahankeid. Võimalusi on lõpmatult.Lahenduste visualiseerimine toimub tavaliselt vaid omaniku tarbeks. Miks mitte kasutada seda ka suhtlemisel kohaliku omavalitsuse ja avalikkusega?Kui kohalik omavalitsus looks linnakeskkonnast BIM- mudeli, siis saaks arhitekt laadida mudeli virtuaalsesse keskkonda, kus siis ametnikud või avalikkus saaks seda lahendust või lahenduste alternatiive kommenteerida.Tekiks kohe parem võimalus saada tagasisidet väljatöötamisel olevatest lahendustest. Kui hoone on juba valmis ehitatud, siis jääks samasse keskkonda ehituse ajal korrigeeritud mudel, mida siis näiteks saaksid kasutada tuletõrjujad hoonest inimeste evakueerimisel või kas või turistid meie linnakeskkonnaga tutvumiseks.Mida rohkem hooneid BIMis modelleeritakse, seda paremaks muutub virtuaalne pilt meie reaalsest keskkonnast, võimaldades kõikidel isikutel, kes kinnisvaraga kokku puutuvad, teha kiiremini ja paremaid otsuseid.

Võtame või näiteks maaameti gis-infosüsteemi, mis on loonud oma virtuaalse keskkonna võimaldamaks saada suurel hulgal vajalikku infot iga Eestis paikneva maatüki kohta. Miks ei võiks olla järgmine samm muuta ehitisregistrit selliselt, et ehitisregistris ei sisestata infot praegustelt andmelehtedelt, vaid täpsema info sisestamiseks registrisse tuleks sinna kanda hoone andmemudel. Kohe paraneks registri kvaliteet ehitise info osas ja lisanduksid uued võimalused registri andmete kasutamisel.Näiteks võiks ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel kommunikatsioon hoone arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahel toimuda ehitise mudeli esitamise kaudu. Loomulikult ei asenda see kasutusloa väljastamisel ehitisega füüsilist tutvumist, kuid see muudab kindlasti ametnikel otsuste tegemise kiiremaks, sest mudel võimaldab esitatud infot kontrollida kiiremini.Ehitusloa väljastamise ajal saaks kohalik omavalitsus võrrelda mudeli vastavust kehtiva detailplaneeringuga. Juba praegu kasutuses olevad vigade tuvastamise tarkvarad võimaldavad automaatselt kontrollida mudeli vastavust esitatud parameetritele.Kui sisestada andmebaasi kehtivad standardid ja normid (ehk siis standardite olulised parameetrid), siis on IT- lahendusi kasutades võimalik automaatselt kontrollida kavandatava või juba valminud hoone vastavus kehtivatele normidele ja standarditele.BIMist rääkides tuleb kindlasti mainida ka ühest teisest akronüümist – IPD (ik – Integrated Project Delivery), mis lühidalt öeldes on oma olemuselt BIM-tehnoloogiat ja -protsesse kasutav projektijuhtimise meetod, mis eeldab, et juba projekti algusest alates on kõik projektiga seotud võtmeisikud, nagu omanik, projekteerija, ehitaja, tulevane haldaja jne, kaasatud projekteerimise protsessi, et varakult saada igalt osapoolelt võimalikult kvaliteetne tagasiside projekteeritava ehitise kohta ja tagada, et kui hoone rajamine läheb üle ühest etapist teise – näiteks projekteerimisest ehitusse, siis läheks võimalikult vähe informatsiooni kaotsi. IPD kontseptsiooni saab kindlasti laiendada, et siduda meeskonnaga ka projektimeeskonna välised huvipooled (KOV jne), et saada kvaliteetsem lõpptulemus.

Tahaks spekuleerida ka võimaluse üle, et IPD ja BIMi metoodikate ühiskasutus ehitusprotsessis võimaldaks väga tihti üle minna ka nn lahtise eelarvega ehitamisele. Hoides kogu ehitist ja ehitust puudutava info avatuna ja tehes koostööd kõikide osapoolte vahel ehitusprotsessis, tekiks ka tellijal parem arusaam tegelikest mahtudest, hangetest ja kuludest ning seetõttu väheneks kartus, et ehitaja tõmbab talle ehituse ajal “mütsi pähe”. Võib vaid oletada, et IPD ja BIMi koos kasutamine võiks vähendada Eestis nii tavaks oleva peatöövõtumeetodil ehitamist ja selle asemel on võimalik, et kogu protsessi alates projekteerimisest kuni ehitamise lõpuni hakkab juhtima hoopis üks ja sama isik või siis IPD kontekstis meeskond, kes korraldaks algselt hoone projekteerimist ja hiljem ehitamist. See võib meenutada tagasiminemist aega, kus arhitekt oli ka ehituse projektijuht, kuid pigem on siin tegemist uuele tasemele minemisega, kus protsessi juhib algusest lõpuni üks ja sama meeskond.Ma loodan, et ei teki arvamust, et lõpuks suudetakse süsteemid niivõrd automatiseerida, et inimese vajadus projekteerimisel kaob üldse. Vastupidi, ma usun, et süsteemid abistavad inimest, et hoone rajajad saaksid keskenduda põhilisele – loovusele.

 

Kommentaar

BIM muudab protsessi sujuvamaks

Tõnu Kull, ASi Maru Ehitus juhatuse esimeesAS Maru Ehitus kasutab BIMi juba mitu aastat. Võtsime BIM-andmemudeli kasutusele seoses vajadusega paremini juhtida tehnoloogiliselt keerukate objektide korraldamise protsesse selle kõigis etappides – alates projekteerimisest kuni tootmise, ehitamise ja teostusdokumentatsiooni parema ja selgema  vormistamiseni.BIMi kasutuselevõtuga on projektide elluviimise protsess sujuvam ja  kvaliteetsem ning  väheneb tavapäraselt ehituses ikka ette tulevate vigade, arusaamatuste ning probleemide arv.BIMi võimalused on väga laialdased ja praegu kindlasti ei kasutata enamikku neist ära, eelkõige on arenguruumi ehituse juhtimise protsessis.Idee BIM kasutusele võtta tuli meie ettevõtte projekteerimisosakonna kaudu, kes alustas mudelprojekteerimisega. Sealt edasi jõudis see metallitöödega tegeleva sõsarettevõtte Maru Metall tootmisse ning ka Maru Ehituse ehitusprojektide rakendamisse.Meil on olnud ka tellijaid, kes soovivad, et nende ehitusprojektide ehitamisel kasutatakse BIMi ning sel juhul oleme saanud mainitud andmemudelit samuti rakendada.Paraku on Eesti projektid tihtipeale nii lihtsad ja väikesed, et see pole alati vajalik ja otstarbekas.Eestis võiks BIMi kindlasti rohkem kasutada, kuna see on tulevikus nagunii elementaarne.Küsimus on, mis hetkel teha vajalikud kulutused tarkvarasse ja inimeste koolitusse ning kellelt tuleb initsiatiiv.

 

Vaata veebist

www.cadfoorum.eebimkk.blogspot.com

Hetkel kuum