26. juuni 2012 kell 14:28

Visioon euroalast

Loe Euroopa Ülemkogu presidendi Herman van Rompuy täna avalikustatud visiooni euroala tulevikust.

Tegemist on strateegiapaberiga, mille eesmärk on olla aluseks järgnevatele aruteludele. Konkreetsemate ettepanekuteni loodetakse jõuda detsembri Ülemkoguks.

TÕELISE MAJANDUS- JA RAHALIIDU SUUNAS

25. JUUNIL 2012 avaldatud aruanne

I MAJANDUS- JA RAHALIIDU KONSOLIDEERIMINE

Majandus ja rahaliidu loomise eesmärk oli tuua jõukust ja stabiilsust kogu Euroopasse. See on üks Euroopa Liidu nurgakividest. Täna seisab majandus- ja rahaliit silmitsi tõsiste probleemide. Majandus- ja rahaliitu on vaja tugevdada, et tagada majanduslik ja sotsiaalne heaolu.

Käesolev aruanne, mille Euroopa Ülemkogu eesistuja koostas koos Euroopa Komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga, on suunatud sellele, et töötada välja majandus- ja rahaliidu visioon, mille abil tagada stabiilsuse ja jõukuse säilimine. Selleks esitatakse aruandes rahanduse, eelarve, majanduse ja poliitika valdkondade tugev ja stabiilne struktuur, mis toetab töökohtade loomise ja majanduskasvu strateegiat.

Väljakutsed

Tulemuslikus visioonis tuleb käsitleda majandus- ja rahaliidu ees seisvad pikaajalisi väljakutseid. Euroala riigid on erinevad ja paljude majandusotsuste tegemise tõhusaimaks viisiks on poliitika kujundamine liikmesriikide tasandil. Kuid liikmesriikide poliitilisi otsuseid ei saa vastu võtta isloeeritult, kui nende mõju levib kiiresti kogu euroalas. Seetõttu peavad liikemsriikide poliitilised otsused täiel määral kajastama rahaliidu liikmeks olemise tegelikkust. Suure tasakaalustamatuseta ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks on hädavajalik säilitada nõuetekohane konkurentsivõime tase, koordineerimine ja lähenemine. See peaks võimaldama asjakohast poliitikate kombineerimist koos hinnastabiilsuse saavutamisele suunatud ühtse rahapoliitikaga.

Kuid euroala stabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks peavad liikmesriigid tegutsema ühiste eeskirjade kohaselt ning oma tegevust koordineerima. Peab olema võimalus tagada eeskirjade järgimine negatiivse mõju korral majandus- ja rahaliidu teistele liikmetele. Seda on vaja majandus- ja rahaliidu tõhusamaks toimimiseks vajaliku minimaalse lähenemise tagamiseks.

Üldiselt vajab majandus- ja rahaliidu suurem integratsioon tugevamat demokraatlikku alust ja kodanike ulatuslikku toetust. Seetõttu on oluline, et juba selle visiooni realiseerimise suunas liikumine tugineks laiaulatuslikele konsultatsioonidele ja kaasatusele. Paralleelselt tuleb edendada integratsiooni ja seaduslikkust.

Käesolevas aruandes esitatud majandus- ja rahaliidu juhtimise tulevikuvisioon keskendub euroala liikmesriikidele, sest ühisraha tõttu eristuvad nad kvalitatiivselt ülejäänud liikmesriikidest. Kuid majandus- ja rahaliidu süvendamise protsessi peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus ning see peab täielikult vastama ühtse turu põhimõtte kõikidele aspektidele.

Visioon

Aruandes esitatakse stabiilse ja jõuka majandus- ja rahaliidu visioon, mis tugineb neljale komponendile:

1. integreeritud finantsraamistik, et tagada finantsstabiilsus eelkõige euroalas ja minimeerida pankade maksejõuetuse kulusid Euroopa kodanike jaoks. Selline raamistik rõhutab Euroopa tasandi järelevalve vastutust ning selles nähakse ette ühised mehhanismid pangakriiside lahendamiseks ja hoiuste tagamiseks;

2. integreeritud eelarveraamistik, et tagada liikmesriikide ja Euroopa tasandil usaldusväärne eelarvepoliitika, mis hõlmab koordineerimist, ühist otsustusprotsessi, paremat jõustamist ja vastavaid samme ühisvõlakirjade emiteerimise suunas. See raamistik võiks sisaldada ka mitmesuguseid fiskaalsolidaarsuse vorme;

3. integreeritud majanduspoliitiline raamistik, mis sisaldab piisavaid mehhanisme tagamaks, et liikmesriikide ja Euroopa tasandi poliitika edendab jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet ning on kooskõlas majandus- ja rahaliidu sujuva toimimisega;

4. vajaliku demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tagamine seoses majandus ja rahaliidu otsustega, mis tugineb ühise poliitika ja solidaarsuse suhtes ühise suveräänsuse rakendamisele.

Need neli komponenti moodustavad sidusa ja tervikliku struktuuri, mis tuleb järgmise aastakümne jooksul üles ehitada. Kõik neli komponenti on vajalikud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse ja jõukuse tagamiseks ning nõuavad palju lisatööd, sealhulgas ELi aluslepingute võimalikku muutmist mingil ajal.

II PEAMISED KOMPONENDID

1. Integreeritud finantsraamistik

Finantskriis paljastas finantsstabiilsuse institutsioonilise raamistiku struktuurilised puudused. Ühisrahast tuleneva suure vastastikuse sõltuvuse tõttu on nimetatud puuduste kõrvaldamine oluline euroala puhul. Kuid seejures tuleb säilitada ühtse turu ühtsus ja terviklikkus finantsteenuste valdkonnas. Seetõttu peaks integreeritud finantsraamistik hõlmama kõiki ELi liikmesriike, võimaldades samas euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide eristamist uue raamistiku teatavate osade puhul, mis on peamiselt seotud rahaliidu toimimise ja euroala stabiilsusega, mitte aga ühtse turuga.

Ühtsete eeskirjade kogumikule tuginedes peaks integreeritud finantsraamistikul olema kaks keskset komponenti: Euroopa ühine pangandusjärelevalve ning ühine hoiuste tagamise ja pangakriiside lahendamise raamistik.

Integreeritud järelevalve on hädavajalik usaldatavusnõuete, riskikontrolli ja kriisiennetuse tõhusa rakendamise tagamiseks kogu ELis. Praegune struktuur peaks võimalikult ruttu arenema ühtseks Euroopa pangandusjärelevalvesüsteemiks, mis koosneks Euroopa ja liikmesriikide tasandist. Lõplik vastutus peaks lasuma Euroopa tasandil. Sellise süsteemiga tagatakse, et pangandusjärelevalve on võrdselt tõhus kõigis ELi liikmesriikides, vähendamaks pankade maksejõuetuse tõenäosust ja ennetamaks vajadust ühiste hoiuste tagamise või kriisifondide sekkumise järele. Sel eesmärgil antakse Euroopa tasandile volitused järelevalve teostamiseks ja ennetavaks sekkumiseks kõigi pankade puhul. Otsene sekkumine varieeruks sõltuvalt pankade suurusest ja liigist. Põhjalikult uuritakse võimalusi, mis on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 6 seoses Euroopa Keskpangale volituste andmisega järelevalve teostamiseks euroala pankade üle.

Komisjoni senistele ja tulevastele ettepanekutele tuginedes tuleks jätkata hoiuste tagamise ja pangakriiside lahendamise alast tööd.

Euroopa hoiuste tagamise skeemi abil saaks Euroopa järelevalve alla kuuluvate pankade puhul liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidele lisada Euroopa mõõtme. See suurendaks olemasolevate mehhanismide usaldusväärsust ja annaks olulise kindluse, et kõigi krediidiasutuste asjaomased hoiused on piisavalt tagatud.

Eelkõige pankade omamaksetest rahastatav Euroopa pangakriiside lahendamise süsteem võiks pakkuda finantsabi kriisilahendamismeetmete kohaldamisel pankadele, mis kuuluvad Euroopa järelevalve alla, et nõuetekohaselt lõpetada elujõuetute pankade tegevus ja seeläbi kaitsta maksumaksjate vahendeid.

Hoiuste tagamise skeemi ja pangakriiside lahendamise fondi võiks luua ühise pangakriiside lahendamise asutuse kontrolli all. Selline raamistik vähendaks oluliselt vajadust tagatisskeemi tegeliku kasutamise järele. Sellele vaatamata on iga hoiuste tagamise skeemi usaldusväärsuse tagamiseks vaja juurdepääsu kindlatele finantssektori kaitsevahenditele. Seetõttu võiks pangakriiside lahendamise ja hoiuste tagamise asutuse jaoks euroala puhul sellise kaitsevahendina toimida Euroopa stabiilsusmehhanism.

2. Integreeritud eelarveraamistik

Finants- ja võlakriis on rõhutanud vastastikuse sõltuvuse kõrget taset, eelkõige euroalal. Majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks ei ole vaja ainult tugevdatud majanduse juhtimise raamistiku raames juba heakskiidetud meetmete (eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakt ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping) kiiret ja jõulist rakendamist, vaid ka kvaliteetset edasiliikumist fiskaalliidu poole.

Sellega seoses on äärmiselt oluline eelarvet puudutavate otsustusprotsesside ühendamine euroalal koos riskide ja tõhusate mehhanismide jätkusuutmatu eelarvepoliitika ennetamiseks ja korrigeerimiseks igas liikmesriigis. Sel eesmärgil tuleks ühiselt kokku leppida konkreetsete liikmesriikide eelarvete iga-aastase tasakaalu ja valitsemissektori võlataseme ülemmäärad. Nende eeskirjade kohaselt peaks valitsemissektori võlakohustuste emiteerimine ühiselt kokku lepitud tasemest suuremas mahus olema põhjendatud ning see tuleks eelnevalt heaks kiita. Sellest tulenevalt võiks euroala tasemel nõuda muudatuste tegemist eelarvelistesse vahenditesse, kui need ei vasta fiskaaleeskirjadele, võttes arvesse sotsiaalse õigluse tagamise vajadust.

Keskpikas perspektiivis võiks võlakohustuste ühist emiteerimist uurida sellise fiskaalliidu elemendina tingimusel, et tehakse edusamme fiskaalse integratsiooni valdkonnas. Võiks kaaluda sammude tegemist ühiste ja mitmete riiklike võlakohustuste kasutuselevõtmiseks, tingimusel, et kehtestatakse eelarvedistsipliini ja konkurentsivõimet käsitlev kindel raamistik, et vältida moraalset ohtu ning edendada vastutust ja nõuete järgimist. Võlakohustuste ühise emiteerimise suunas liikumise protsess peaks olema kriteeriumidel põhinev ja järkjärguline, mille kohaselt eelarveid käsitlevate otsuste ühendamisega kaasneksid kooskõlastatud sammud riskide koondamise suunas. On pakutud mitmeid võimalusi osaliseks võlakohustuste ühiseks emiteerimiseks, nagu teatavate lühiajaliste rahastamisvahendite ühendamine piiratud ja tingimuslikul alusel või järkjärguline üleminek võlalunastamisfondi. Ette võiks näha ka mitmesugused fiskaalsolidaarsuse vormid.

Täisväärtuslik fiskaalliit eeldaks Euroopa tasandil tugevama suutlikkuse väljaarendamist, mis oleks võimeline majanduslikku vastastikust sõltuvust juhtima, ja lõpuks riigikassa sarnase fiskaalasutuse väljatöötamist euroala tasandil. Lisaks sellele tuleks määrata kindlaks keskeelarve asjakohane roll ja ülesanded, sealhulgas selle seotus riikide eelarvetega.

3. Integreeritud majnaduspoliitika raamistik.

Majandusliidus peaksid liikmesriikide poliitika olema suunatud tugevale ja jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele, edendades samas sotsiaalset ühtekuuluvust. Tihedam majanduslik integratsioon on ka vajalik euroala riikide vahelise koordineerimise ja lähenemise soodustamiseks erinevates poliitikavaldkondades, tasakaalustamatusega tegelemiseks ning šokkidega kohanemise suutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud maailmamajanduses. See on hädavajalik majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks ning oluline vastaspool finants- ja eelarveraamistikule.

Laiendatud euroala paktis sõnastatud põhimõtetele tuginedes on oluline muuta poliitika koordineerimise raamistik paremini jõustatavaks, et tagada, et jätkusuutmatu poliitika ei seaks ohtu majandus- ja rahaliidu stabiilsust. Selline raamistik oleks eriti oluline poliitika suunamiseks sellistes valdkondades nagu töötajate liikuvus või maksude koordineerimine.

Vajadusel võiks võtta meetmeid riiklike asutuste poliitilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks ja reformide riikliku isevastutuse soodustamiseks, kuna see on oluline tingimus majanduskasvu kiirendavate reformide tõhusaks rakendamiseks.

4. Demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tugevdamine

Euroopa parlamentaarsete demokraatiate keskmes on liikmesriikide eelarveid käsitlevad otsused. Liikumine riikide vahel integreerituma fiskaalse ja majandusliku otsustusmehhanismi poole nõuab seega tugevaid mehhanisme legitiimsete ja vastutustundlike ühiste otsuste tegemiseks. Hädavajalik on suurendada avalikkuse toetust üleeuroopalistele otsustele, millel on kodanike igapäevaelule kaugeleulatuv mõju.

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihe kaasamine on keskse tähtsusega ühenduse meetodi austamisel. Parlamentidevahelise koostöö asjakohast raamistikku pakub ELi toimimise lepingu protokoll nr 1, milles käsitletakse liikmesriikide parlamentide rolli ELis.

III JÄRGMISED SAMMUD – TÖÖMEETODI ETTEPANEK

Tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks vajaliku konkreetse ja tähtajalise tegevuskava väljatöötamine nõuab täiendavat tööd.

Euroopa Ülemkogu eesistuja võiks tihedas koostöös Euroopa Komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga esitada aurande Euroopa Ülemkogul detsembris toimuvaks kohtumiseks. Liikmesriikide ja ELi institutsioonidega toimuvad korrapärased ja mitteametlikud konsultatsioonid. 2012. aasta oktoobris võiks esitada vahearuande.

Autor: 1321-aripaev

Hetkel kuum