SEB: eraklientide aktiivsus kasvab

Vaatamata neile numbritele räägib SEB Eesti teistsugust juttu. SEB tänane pressiteade ütleb, et SEB Eesti üksused lõpetasid 2012. aasta teise kvartali 18,5 miljoni eurose kasumiga, möödunud aasta teise kvartali lõpetas SEB Eesti 31,6 miljoni eurose kasumiga.

SEB Eesti tegevustulud ulatusid II kvartalis 33,9 miljoni euroni (34,6 mln 2011. aasta teises kvartalis) ning tegevuskulud 15,6 miljoni euroni (16,7 mln 2011. aasta teises kvartalis). Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2012. aasta teises kvartalis 0,2 miljoni euro ulatuses (2011. aasta samal perioodil vähendas pank 13,6 mln euro ulatuses eraldisi).

Poolaasta kasum kokku oli 41,5 miljonit eurot (eelmise aasta esimeses pooles 48 miljonit eurot).

Kommenteerib SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt.

„Teist kvartalit iseloomustas SEB Panga eraklientide aktiivsuse märgatav suurenemine. Nii nagu suureneb jaekaubanduse müük, nii on ka väljastatud eluasemelaenude portfelli mahud hakanud taas suurenema. SEB on väljastanud ligi 30 protsenti rohkem uusi eluasemelaene kui eelmise aasta teises kvartalis. ´

Samuti näitab head kasvu eraisikute hoiustamine, sest deposiitide jääk suurenes aastases võrdluses 8 protsenti. Seega on eraisikute puhul märgata rohkem tasakaalustatud trendi tekkimist, kus säästmisele on lisandunud mõistlik tarbimise ja investeerimise trend, mis mõjub majandusele kindlasti turgutavalt.

Teine oluline muutus on klientide tarbimisharjumuste väga kiire muutumine. SEB mobiilipanga kasutamine kahekordistub iga kolme kuu tagant ja kui see hoog jätkub, siis järgmise aasta lõpuks saab mobiilist panganduse jaoks isegi olulisem teeninduskanal kui internetipank.

Vaid aastaga on mobiilipank tõusnud olulisemaks kanaliks kui kontorivõrk. Nii kiiret tarbimisharjumuste muutust pole Eesti panganduses veel kunagi olnud. Kui eelmise aasta alguses külastati mobiilipanka 2000 korral kuus, siis selle aasta esimese kvartali lõpus juba 100 000 ja juunis juba 210 000 korral kuus. Seega liigub kaalukauss üha rohkem e-kanalite kasutamise poole. Lisaks aitab sularaha osakaalu vähenemine suurendada majanduse efektiivsust ja läbipaistvust, seega aitame omaltpoolt igati kaasa elektrooniliste maksevahendite kiirele levikule.

Eesti eksportijate usaldusväärsus Põhjamaades kasvab

Mõnevõrra üllataval kombel ei peegeldu Euroopa mured oluliselt Eesti ettevõtete tegemistes. Sarnaselt eraisikutele on ettevõtjad jätkuvalt optimistlikud tuleviku suhtes. Kardetud tagasilöök majandusaktiivsuses on olnud tagasihoidlikum kui oleks oodanud. Kohalikud ettevõtted suudavad üha paremini realiseerida oma hinna ja kvaliteedi eelist välisturgudel.

Eesti tootjate maine ja usaldamine Põhjamaades on peale kriisi oluliselt paranenud ja see võimaldab eksportijatel realiseerida oma kaupu peamistel eksportturgudel paremate marginaalidega kui enne kriisi. Maine paranemise taga on lisaks muudele teguritele ka Eesti küpsem ärikultuur – meie ettevõtjad on muutumas usaldusväärseteks partneriteks, sest järjest vähem antakse Eestis võimalust tegutseda kaheldava ärikultuuriga ettevõtetel. Eriti toetab meie ettevõtluskeskkonna maine paranemine väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on lihtsam oma tootele või teenusele Põhjamaadest ostjaid leida.

Euroopa kontekstis on Eesti ettevõtjatel praegu küllaltki erakordne situatsioon: Baltikum ja Põhjamaad on ühed vähesed regioonid, kus tänu tugevatele pankadele ei ole kapitali puudust. Olukorras, kus ettevõtted Euroopas vaevlevad krediidikriisis ja meil on vastupidi laenuraha hästi kättesaadav, tuleks ettevõtjail mõelda konkurentsivõime kasvatamisele, mille üheks osaks võib olla tehnoloogia uuendamine.

Uue tehnoloogia julge kasutuselevõtt oli Eesti edu võti omariikluse taastamise järgselt ning ka praegusel murrangulisel hetkel võib see olla samm, mis aitab meil segastel aegadel edu hoida ja kasvatada.“