Indrek Kald • 13. august 2012 kell 7:46

Robert Kitt: kaks müüti Eesti majanduse kohta

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul levib tänapäeval Eesti majanduse kohta kaks pahatahtlikku müüti.

Esimene kõlab nii: me teeme siin odavat allhanget, sest meil on madalad palgad ja niipea, kui Eesti palgad jõuavad Euroopa Liidu keskmise lähedale, kukub kõik kokku. "See on küüniline ja diletantlik lahenemine,” leiab Kitt. "Meie allhangete väärtuspakkumine on see, et suudame teha väikseid koguseid väga paindlikult. Kui on vaja suurt kogust, siis tellid Hiinast. Kui sul on aga vaja kolme konkreetset tooli, millel on veel ka kullast nupud küljes ja mis tuleb homseks Soome viia – siis unusta Hiina, selle teeb ara Eesti ettevõtja. Ja sellise hanke eest saab ka head raha küsida," selgitas ta.

Uues majanduses on vaja väikseid koguseid ja Eesti ettevõtja toodabki selliseid. Allhange ei ole paha, kui suudad sellest raha teha. Ka näiteks Belgia tööstussektor põhineb suures osas allhankel Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandi tööstustele, märkis ta.

Teine müüt on see, et meie ekspordi kasv toetub peamiselt kahele suurele vaalale: Ericsson Eesti ja transiit. "Võib olla päris rahulik, sest lisaks telekommunikatsiooni- ja transiidisektorile on meil ka järgmised kaheksa sektorit päris suure ekspordikasvuga," kinnitas Kitt.

Meie majandus seisab neljal sambal, millest kolm toetavad meid praegu hästi, lisas ta.

Esimene sammas on laenukoormus. 2008. aastal oli see sammas Kiti sõnul vaga nõrk, meil oli iga hoiustatud krooni vastu välja laenatud 1,75 krooni. Kui peaks tulema uus kriis, läheksime sellele vastu palju tugevamatena, sest meie laenukoormuse näitaja langes 2011. aastaks 1,2 peale.

Teine sammas on tootmine, jooksev lisandväärtuse loomine ehk SKP, mis on praegu samuti väga tugev.

Tugev on ka kolmas sammas ehk välistasakaal – me ekspordime kaupu rekordarvus ja rekordkogustes, kinnitas ta.

Neljas sammas on meil aga kogu aeg nõrk olnud – selleks on sisetasakaal: kas inimestel on tööd, kas nad on Eestis rahul. "Meie makroökonoomika võtmeküsimus number üks ei ole mitte SKP tase inimese kohta, vaid Eesti rahvaarv," sõnas ta.

Eesti firmad on Kiti ütlusel läbi suure valu taastuma hakanud. "Erinevalt lääneriikide ettevõtetest meie töötlev tööstus teadis, et abi ei ole kuskilt loota, ja ettevõtted pidid ise kõvasti vaeva nägema. Sellepärast väljuvad meie ettevõtjad kriisist tugevamana," kinnitas Swedbanki ettevõtete panganduse juht.

Hetkel kuum