Tööstus. Rõivatootjate päikseline põli toob kaasa õmblejate põua

Tartumaal tegutseval ASil Ilves-Extra, mis turustab toodangut nii oma kaubamärgi all kui ka allhankena, jääb praegu võimsusest puudu, tööd on rohkem, kui jõutakse ära teha, karjuv puudus on õmblejatest.

“Ilma mõtlemata, kui oleks vaid võimalik, võtaksime kohe kakskümmend inimest tööle, tegelik vajadus oleks veelgi suurem,” tunnistas ettevõtte ärijuht ning nõukogu esimees Arvo Kivikas. “Esimest korda meie tegutsemisajaloo jooksul ei suutnud me madalhooajal märtsis ning aprillis kõiki tellimusi täita. Suur kasv on tulnud just viimasel paaril kuul.”

Kivikase sõnul on kutsekoolidest sobiva tööjõu leidmine väga keeruline kui mitte võimatu missioon.

Kriisi jäljed püsivad siiani. Kuigi Ilves-Extral on tööd palju, annab endiselt tunda kolme aasta tagune mõõn, kui tuli inimesi koondada ning koondamistasusid maksta, seetõttu pole firmal praegu ka piisavalt vabu vahendeid, et head turuseisu kasutada ja kiiremini kasvada.

Ligi kahekümnesse riiki eksportiva ettevõtte jaoks on kõige huvitavamad välisturud hetkel Hiina ja Rootsi.

“Täpselt nagu meil nõukogude ajal, kui varakamad kodanikud eelistasid kodumaisele toodangule kallimat importi, eelistavad ka rikkad hiinlased kohalikele toodetele kallimat importi Euroopast, kindlas nišis tegutsedes on Hiina turg väga ahvatlev. Rootsi puhul on heaks signaaliks riigi korralik majanduskasv ning tugevnev Rootsi kroon, see on meile suureks plussiks,” lausus Kivikas.

Meeste särke, naiste pluuse ning erinevaid töö- ja vormirõivaid müüv ja valmistav AS Sangar naudib häid aegu – 2011. aastal kasvas firma käive 37%, moodustades aasta peale kokku 4,8 miljonit eurot. Eriti hästi läks ettevõttel oma kaubamärgi müügi kasvatamine, mis suurenes kokku 69 protsenti, moodustades eelmise aasta kogukäibest ligi 1,9 miljonit eurot.

“Kasvust suurem osa tuli jaemüügi suurenemisest Sangari kauplustes. Märkimist väärivad tegevused oli veebimüügi alustamine ja meie seni suurima kaupluse avamine Ülemiste keskuses. Hakkasime senisest suuremat tähelepanu pöörama ettevõtte väljahõigatavale turundussõnumile ning aktiivselt tegelema külastajate arvu kasvatamisega oma poodides,” rääkis ettevõtte turundusdirektor Raul Saks.

Tooraine arvel kokkuhoidu ei saavuta. Kuigi selle aasta esimesed kuus kuud on tulnud müügitulult 2011. aastaga samasse suurusjärku, on jõudsalt kasvanud Sangaril just oma kaubamärgi müük, see on teinud tänavu 90% suuruse hüppe.

“Samas teeb jätkuvat muret allhanke mahu vähenemine ning püsiv õmblejate puudus. Sangari suurimaks väljakutseks praegu on asendada ärakukkuv allhankemaht oma kaubamärgi mahuga, selleks on käsil mitmed ettevõtte põhiportsesse optimeerivad projektid ning samuti tegevused Sangari kaubamärgi viimiseks koduturult kaugemale,” lausus Saks.

Õmblejate puudus on Sangari jaoks tähendanud seda, et palk on õmblejatel viimase aasta jooksul kasvanud kümme protsenti.

“Sisendite hinnad meie äris muutuvad pidevalt, kuid õnneks on kõik tootjad võrdsed, kui materjali hind tõuseb, ollakse sunnitud tõstma ka toodete müügihinda. Materjalikasutus õmblustööstuses on niivõrd hästi optimeeritud, et siit enam tänapäeval kokkuhoidu saavutada ei ole võimalik. Ainuke sisend, mida iga tootja mõjutada saab, on töö hind ühele tootele. Selles osas teeme palju ning kõik teavad, et töötasu saab kasvada vaid käsikäes efektiivsuse kasvuga,” sõnas Saks.

Välisturg on äärmiselt ettearvamatu. Kaubamärgi viimine välisturgudele aga ei pruugi kohe tuult tiibadesse saada, kui Euroopat silmas pidada. Euroopa tarbija on nõudlik, konservatiivne ning praegu loeb ka hoolikamalt raha kui Hiina kesk- või kõrgklass. Turg Euroopas on võlakriisi tõttu ettearvamatu.

Kodutekstiili ja rõivaste vallas tegutseva Teasponi tegevdirektor Toom Gustel sõnas, et ükski nende äripartner ei julge pikaajalist prognoosi teha, laovarud hoitakse minimaalsed, uued tellimused tehakse siis, kui kaup on realiseeritud. Kiirus maksab.

Ettevõtte toodetest 70% läheb Euroopa Liitu ning väiksem osa Norrasse ning Šveitsi.

“Me tõesti ei tea, mis juhtub kolme või nelja kuu pärast, ja sellest johtuvalt pole suuremate investeeringute peale ammu mõelnud, tootearendusega loomulikult tegeleme. Ükski tellija pole samas ka ära kadunud. Sisendite hindadest on puuvill teinud viimastel aastatel kõige suurema hüppe. Tänavune esimene poolaasta on olnud stabiilne, käive on 1,1–1,2 miljonit eurot, seega aasta peaks tulema eelmisega suhteliselt sarnane,” ütles Gustel.

 

Inimesi juurde ei võeta

Urmas Leeman, OÜ Lenne juhatajaOleme tänavu esimese poolaastaga kasvanud mõõdukalt, suurusjärgus 10–15 protsenti. Ekspordi osa on Lenne kogutoodangus ligi 80 protsenti. Peamised sihtturud on Soome, Ukraina, Venemaa, Läti, Leedu ning kõik nimetatud turud praegu kasvavad.Kuigi suurem kriis tundub olevat seljataga, uusi töötajaid me lähitulevikus värvata ei plaani. Töötajate arv on viimased kümme aastat püsinud stabiilsena, viiekümne inimese ringis.