Romet Kreek • 28. august 2012 kell 7:22

Brežnevi võlakirjadeomanikud ootavad raha

NSVLi juhi Leonid Brežnevi viimasel valitsemisaastal emiteeritud võlakirjade hoidjad saavad Prantsusmaal raha.

Juulis nõudis Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis Venemaalt pärit Juri Lobanovile 37 150 euro maksmist kompensatsiooniks 1982. aasta võlakirjade eest. Leningradi natsiblokaadi üle elanud 95aastase Maria Andrejeva kasuks võideti välja 4300 eurot võlakirjade eest, mis on nagu lotopiletid.

Putin keelas aprillis võlakirjade väljamaksed vähemalt 2015. aastani. Nüüd, olles relvastatud kohtulahendiga, on pensionäridega liitumas ka veteranspekulandid.

„Need võlad oleks pidanud lahendatama 1990ndatel," ütles Vene Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi nõukogude võlaspetsialist Boris Kejfets. „Kuidas nii suure võlaga toimetamine käiks? See kukutaks kohe kõik kokku."

Väärtpaberid moodustavad umbes poole Venemaa majanduse kogutoodangust, mida valitsus on võlgu nõukogudeaegsete säästude kaotuse eest.

1982. aastal hakkas Venemaa müüma 20aastaseid 25-, 50- ja 100rublaseid võlakirju, et lunastada varasemaid võlakirju ja korjata kokku plaanimajandusest raha, millele ei jätkunud tarbekaupade katet. Loteriivõlakirjad lubasid kolmeprotsendist tootlust ning võimalust võita kuni 10 000 rubla. Põhivõit oli Volga ja teise koha võit Žiguli.

Erinevalt teistest endistest Nõukogude Liidu vabariikidest, kes lahendasid võlad ära 1990ndatel miinimumkuludega, lubas Venemaa tasuda nende eest täismahus. President Boris Jeltsini 1995. aasta seadus kohustas valitsust taastama panga- ja nõukogude võlakirjahoiuste säästud. Väljamaksed algasid Putini esimesel valitsusajal, kui nafta hind tõusis ja riigieelarve läks ülejääki. Nüüd on Putin tagasi Kremlis, kuid eelarvet suudetakse vaevu tasakaalustada.

„Säästude taastamise plaan kujutab selgelt meeletut kohustust föderaaleelarvele,“ teatas rahandusministeerium hiljutises võlastrateegia dokumendis. „Mis juhtub tegelikult, on see, et riik ei suudaks pikka aega tasuda teisi kulusid.“

Eelmise aasta eelarvest eraldati kaotatud hoiuste eest tasumiseks 50 miljardit rubla. Surnud hoiustajate puhul on õigus katta 6000 rubla ehk alla 200 dollari matusekulusid.

„Me teeme väljamakseid iga aasta, kuid summad on väikesed,“ ütles Kejfets. „Arvan, et see jääbki nii, kuni inimesed surevad.“

Maksetega venitamine võib olla kaotustaktika. Lobanovi lahendis viitasid kohtunikud asjaolule, et Venemaa keeldub teatamast, palju 1982. aasta võlakirju on veel lunastamata. Venemaa justiitsministeerium teatas, et austab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid, lisades, et Lobanovi lahend käib vaid 1982. aasta võlakirjade kohta.

Kejfetsi sõnul puuduvad andmed, kui palju Brežnevi võlakirju üldse müüdi. Venemaa ei maininud võlakirju ega 25 triljoni rublast võlakohustust oma seitsme miljardi dollarilise emissooniprojekti 143 leheküljel kordagi.

Osa võlakirju saadi teha rahaks või vahetada uuteks võlakirjadeks 1990ndate alguses. 1995. aasta seaduse kohaselt pidi Venemaa taastama säästud 1990. aasta tasemel. Valitsus konverteeris 1982. aasta võlakirjad uuteks lubadusel põhinevateks paberiteks, tõstes nende nominaali 40 protsendi võrra. Hilisem seadus sidus need tarbijaindeksi väärtusega ning need pidid kandma vähemalt üheksaprotsendist intressimäära. Viimati hindas valitsus neid pabereid 2003. aastal 32,34 tol ajal kehtinud rublaga.

Võlakirjaspekulatsioonid on tabanud isegi eBayd. Seal müüakse 1982. aasta 25rublast võlakirja 2,85 dollariga. Vene veebilehtedel kinnitavad osad müüjad, et need võlakirjad on kantud Venemaa rahandusministeeriumi võlaregistrisse. Teised on pakkunud teiste endiste Nõukogude Liidu vabariikide võlakirju, mille tasumise kohustust Venemaal ei ole.

Kõrgõzstanis elav Zakir Agabajev leidis abikaasa vanaema kodust 600 000 rubla eest võlakirju. Ta pakkus neid müügiks Dorus.ru veebilehel, kuid parim pakkumine oli 2,5 protsenti nominaalist, millest ta keeldus.

„Mulle helistati kaks-kolm korda, kuid need ei olnud tõsised pakkujad,“ ütles Agabajev.

Seni on suurima panuse Brežnevi võlakirjadesse teinud Nõukogude Liidu esimene legaalne miljonär Artjom Tarasov, kes oli tooraine- ja arvutikaupleja. Ta sai Vitas Banki üheks omanikuks, kuid pank kaotas mullu litsentsi, olles püüdnud panna Brežnevi võlakirju nominaalis kolme miljardi rubla eest panga bilanssi.

Venemaa keskpank kuulutas välja panga moratooriumi, millega Tarasov ei ole nõus. „Kujutate te ette, et mingi keskpank tuleb ja deklareerib riigi maksujõuetuks?“ pahandas Tarasov. „Aga täpselt seda nad tegid.“

„Pank hoidis erahoidlas kahe tonni jagu seda paberit,“ teatas keskpank. „See on veidi nagu Tuhkatriinu-lugu.“

Tarasov ütles, et pangas olevatele võlakirjadele vaatamata on tal ligipääs 50 miljardile rublale nendes võlakirjades, mille ta plaanib koguväärtuses välja nõuda.

„Kujutage ette, et riik hakkab neile võlakirjadele tegema makseid 2015. aastal,“ ütles Tarasov. „Tänases Vene rahas on nende väärtus 50- kuni 60kordne nominaal.“

Ligi 20aastat on 65aastane pensionil elektrik Boris Andrejev ja tema ema Maria Andrejeva saatnud kohtutele ja ministeeriumitele kaebusi. Nüüd Strasbourg'is saavutatud 4300eurone kohtulahend tuli peamiselt tänu ema kõrgele eale.

1986. aastal ostsid nad võlakirju, mis lunastati 1993. aastal - neile jäi pangakontole umbes 3000 rubla. Pärast valuuta denomineerimist jättis see 1998. aastal kontojäägiks kolm rubla. Kontot ei ole kasutatud ja tänu intressidele on kontojääk kasvanud viiele rublale. Andrejev, kes elab 6000rublasest pensionist, jätkab võitlust Vene kohtus.

„Nõukogude rublades sai selle raha eest ühetoalise korteri,“ ütles Andrejev. „Puutumata kontol oleva viie rubla eest saame me terve rulli WC-paberit!“

 

Hetkel kuum