29. august 2012 kell 21:00

EfTEN kaasab veel ühe pensionifondi

Suurettevõtjate loodud EfTEN Kinnisvarafondi suurosanikud ehk LHV ja Sampo pensionifondid kasvatasid oma osaluse 41 protsendini. Sel aastal lisandub omanikeringi kolmaski Eestis tegutsev pensionifondivalitseja.

EfTEN Kinnisvarafondi omakapital ulatus 30. juuni seisuga veidi üle 30 miljoni euro, suurenedes poole aastaga rohkem kui kaks korda.

Kahe viimase aktsiaemissiooni käigus omandasid LHV Varahaldus, Danske Capital ja Skype’i loojate investeerimisfirma Ambient Sound Investements (ASI) poole EfTEN Kinnisvarafondi aktsiapakist. LHV-le kuulub nüüd 23protsendiline osalus, Danskele ehk Sampo pensionifondidele 18% ja ASI-le 9%. Lisaks kuuluvad oma firmade kaudu omanikeringi suurettevõtjad Marcel Vichman, Peeter Mänd, Olari Taal, Arti Arakas, Vello Kunman, Hannes Tamjärv ja Olav Miil, kes ei ole EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse liikme Viljar Arakase kinnitusel oma osalust müünud, pigem aegade jooksul investeeringut suurendanud.

LHV: renditulu deposiidist kopsakam. “Mulle meeldib renditulu, mida pakub kinnisvara. Praegu on see kõrgem kui pangadeposiidi või võlakirjade pakutav tootlus. Seejuures maksab EfTENi Kinnisvarafond osa sellest ka dividendina välja. Mul puuduvad illusioonid kinnisvara väärtuse kasvu suhtes,” selgitas LHV asutaja ja pensionifondide juht Andres Viisemann oma visiooni kinnisvarafondi investeerimisel.

LHV on tema sõnul tänavu EfTENisse investeerinud kolme korraga kokku 4,5 miljonit eurot, kasvatades LHV koguinvesteeringu 7,22 miljoni euroni. Sampo Panga senine investeering ulatub 5,68 ja ASI-l 2,84 miljoni euroni.

Lisandub veel üks pensionifond. Arakas juhib tähelepanu just kahe pensionifondide valitseja jõulisele investeerimisele, sest oodatakse veel kolmanda pensionifondivalitseja tulekut selle aasta kolmanda kvartali lõpus või neljanda alguses. “Leping on sõlmitud, kuid sisaldab konfidentsiaalsusklauslit,” selgitas Arakas. Uued aktsionärid lisanduvad tema sõnul fondi aktsiaemissioonide käigus. “Teeme neid paar-kolm korda aastas. Plaanime kindlasti ühe teha ja sellega aktsionäride nimekiri pikeneb.”

Optimismi kinnisvaraturul varasemast vähem. Kui viimases poolaastaaruandes ei tundunud

EfTENi fondijuhid eskaleeruva Euroopa võlakriisi tõttu optimistlikud, märkides, et Eesti kinnisvaraturul on tulevikuoptimism taandumas, siis Arakase hinnangul säilib kinnisvara hea varaklassina, kuhu investeerida.

“Kindlasti jätkame investeerimistegevust, aga mitte nii suure hurraa-optimismi egiidi all. Meie hinnangul on teatavaks pessimismiks alust. Nagu öeldakse: pessimist on hästi informeeritud optimist. Tasub vaadata oma kinganinast kaugemale ja Euroopa kohal lasuv murepilv ei tõota head,” selgitas Arakas. “Meie ridadesse on lisandunud institutsionaalselt kapitali, mis on alati kinnisvaraäris oluline, äritegevust see ei mõjuta.” Lisaks saab Arakase sõnul peagi fondi nõukogu liikmeks Danske Capitali investeerimisvaldkonna eest vastutav Martin Hendre.

Kaks objekti sihikul. Tulevikule mõeldes hoiab fond silma peal kahel investeerimispotentsiaaliga objektil, kuid enne tehingu sõlmimist täpsemat infot, sh investeeringu summat, ei jagata.

Arakase sõnul ei piirdu EfTENi huvi vaid Eesti kinnisvaraga. “Vaatame ringi ka teistes Balti riikides, aga sellest on veel vara rääkida. Räägime siis, kui muna munetud on,” lisas ta.

EfTEN Kinnisvarafondi tänavu suvel 21,5 miljoni euro eest soetatud Mustika kaubanduskeskus suurendas fondi hallatava vara mahu üle 80 miljoni euro.

Fondi väärtuslikumad investeeringud on lisaks kaubakeskusele kaks ärimaja Tallinnas Pärnu maanteel, Tallinna Külmhoone ning Rakvere politseimaja.

 

Mis on mis

EfTEN Kinnisvarafond

Asutatud 2008. aastalValitseja EfTEN Capital ASÄrikinnisvarainvesteeringud – büroo-, kaubandus-, lao-ja tootmispinnad ning hotellidPortfelli kuulub kümme rahavooga objekti neljas Eesti linnas.Väärtuslikumate kinnisvarainvesteeringute hulka kuuluvad Tallinnas lisaks tänavu ostetud Mustika kaubakeskusele veel Pärnu mnt 102 ja 105 ärimajad, Tallinna Külmhoone ning Rakvere politseimaja.

 

Kommentaar

Eelistame otseinvesteeringuid

Loit Linnupõld, Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimeesKui vaadata majanduste proportsioone, siis moodustab Eesti majandus kogu maailmast ligi 0,03%. Samas näeme Eesti majandusel perspektiive ning tunneme koduturgu teistest turgudest paremini. Seetõttu on Swedbanki pensionifondide varadest paigutatud Eestisse ligi 6% ehk ligi 35 miljonit eurot, millega oleme Eesti pensionifondidest ühed suuremad kohalikud investorid.Oleme fondide kaudu paigutanud pensionivara Tallinna börsil noteeritud aktsiatesse, kinnisvarasse ja metsamaasse.Lisaks oleme pensionivara paigutanud Eesti Energia ja Eleringi võlakirjadesse ning teinud erakapitaliinvesteeringuid. Eelistame võimalusel paigutada raha võimalikult otse ettevõtete aktsiakapitali, sest selle raha sihtotstarbelist kasutamist on lihtsam jälgida ning paigutused aitavad erinevalt börsilt ostetud aktsiatest otseselt kaasa ettevõtte ja seeläbi kogu majanduse arengule.

Üksikaktsiatesse ei panusta

Sven Kunsing, SEB Varahalduse juhatuse liigeSEB pensionifondid ei kaalu uusi otseinvesteeringuid ettevõtete aktsiatesse ega võlakirjadesse. Kui üldse, siis väga vähesel määral võib ette tulla väga üksikuid investeeringuid likviidsetesse kõrge reitinguga korporatiivvõlakirjadesse ja riigivõlakirjadesse. Eestis vastab reitingukriteeriumile ehk paar emitenti ja likviidsuse osas on ka nende paberite puhul suuri küsitavusi. Seetõttu oleme pidanud vaatama kohalikul turul tegutsevate kõrgema reitinguga pankade pakutavate võimaluste poole. Kuna pankade võlakirju kohalikule turule enam ei emiteerita, siis ei jäägi palju muud üle, kui kasutada deposiite. Deposiitide olematu tootlus on kaotamas/mõttetuks muutmas ka seda kaudset võimalust kohalikul turul raha paigutada.Aktsiate puhul kasutame nii aktiivselt juhitud kui ka indeksifonde ja ETFe (börsidel kaubeldavad fondid – toim). Seega pole meil kavas teha paigutusi üksikaktsiatesse ei Eestis ega ka kuskil mujal.  Meie fondid keskenduvad globaalsele varaklasside allokatsioonile ning parimate mänedžeride valikule nendes varaklassides.

Hetkel kuum