Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Alyona Stadnik
- 3. september 2012 kell 11:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Arno Almann: ülikoolid, tehke rohkem koostööd!
EBSi rektori kohusetäitja Arno Almann tõdes, et üliõpilaste põuast ei saa juttu olla, küll on mitu trendi, mis vähendavad üliõpilaste arvu. Lahendus on panustada hariduse kvaliteeti ja ülikoolide koostöösse.
"Üliõpilaste põuast ei saa küll juttu olla, küll aga väheneb üliõpilaste arv demograafilise situatsiooni tõttu," lausus Almann.Teise põhjusena nimetas ta, et kõrgharidusereform ei ole saanud oma lõplikku kuju ning paljud potentsiaalsed üliõpilaskandidaadid lükkavad õpinguid edasi, eriit just magistriõpinguid."Kolmas trend, mida olen prognoosinud ja mis puudutab magistriõpet, on see, et praegune tööjõupoliitika ei soosi õpingute jätkamist. Kui mõni aasta tagasi oli magistriõpe üliõpilasele eelis, siis täna on see tööandjale tüli," tõdes Almann.EBSi juhi hinnangul on võti selles, et peab panustama hariduse kvaliteeti. "Panustamine tähendab seda, et pakutav eriala on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Avatud maailmas ja Euroopa õigus- ja majandusruumis me peame valmistama ette noore inimese selleks, et ta saab töökoha väljaspool Eestit. Rahvusvahelisust saab saavutada koostöös oma ala juhtivate ülikoolidega," lausus Almann.Igal aastal kasvab EBSis välistudengite arv."Oleme selle ka eesmärgiks võtnud, selleks et koolina püsima jääda ning pakkuda rahvusvahelist konkurentsivõimelist haridust. Välistudengid on selle poliitika lisaväärtus," märkis Almann.EBS tegutseb teist aastat ka Helsingis. Koos Helsingi haruga on kõrgkoolil umbes 45% välistudengeid. "Eesti ülikoolid peaksid tegema rohkem koostööd ning koondama maksimaalselt potentsiaali, et luua olulisi ja Eesti strateegilist arengut määravaid õppekavasid," rõhutas Almann.Äripäeva juhtkiri kirjutab täna sellest, et Eesti haridussüsteem on parajas kahvlis: ühelt poolt rahastamisprobleemid ja teiselt poolt demograafilisest olukorrast tingitud üliõpilaste järsk vähenemine. Äripäeva hinnangul peaksid ülikoolid tooma Eestisse tuntud ja tunnustatud õppejõude, mis aitaks siia meelitada ka välistudengeid ning lahendaks ülikoolide rahaprobleeme ja üliõpilaste põuda.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.