Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ESMi sünni otsustab Saksa kohus

    Homme oodatakse Saksamaa konstitutsioonikohtult seisukohavõttu, kas keskne element euro stabiliseerimisel ehk alaline päästemehhanism ESM on üldse Saksamaa põhiseaduse järgi võimalik.

    Kui ei, tuleb kogu euro päästmiseks loodud turvavõrk ümber ehitada. Kui turud üldse sellise võimaluse jätaksid.
    „Kui nad (kohus – toim.) peaksid üllatama ja Saksamaa osalemise välistama, tooks see turgudel koleda veresauna,“ kommenteeris agentuurile Reuters UniCredit panga peaökonomist Erik Nielsen.
    Saksamaa valitsus ja valdav enamus analüütikud eeldavad siiski positiivset otsust, kuid täiendavate tingimustega.
    Õigupoolest otsustab kohus homseks vaid selle, kas ESMi jõustumine peatada, kuniks kohus oma põhjalikuma analüüsiga valmis saab. See otsus peaks sündima detsembriks, kuid üldjuhul peaksid homsest otsusest lõpliku otsuse piirjooned juba näha olema.
    Saksamaa valitsus on väljendanud veendumust, et ESM peab läbikatsumisele vastu.
    „Tegime kõik, et seadus saaks selline, et meie põhiseaduskohus saaks selle heaks kiita,“ kinnitas ka läinud kuul Tallinna väisanud Saksamaa majandusminister Philipp Rösler intervjuus Äripäevale.
    Ent isegi kui kohtult lauskeeldu ei tule, võib kohus lisada täiendavaid nõudmisi ja piiranguid, mis ahendavad oluliselt kantsler Angela Merkeli manööverdamisruumi võlakriisi lahendamisel. Näiteks nõude, et veel sügavam integratsioon Euroopa Liidus eeldab juba Saksamaa põhiseaduse muutmist ja referendumit. Või kehtestada ülempiiri, kui suures ulatuses Saksamaal ESMi panustada lubatakse.
    Koos ESMiga on Saksa kohtu vaekausil ka karmimat eelarvedistsipliini jõustav fiskaallepe, mis annab ELi instantsidele voli nõuda liikmesriikidel euroala ühiselureeglite täitmist.
    Nii ESMi kui fiskaalleppe kiitsid Saksamaa parlamendi mõlemad kojad kahe kolmandiku häälteenamusega heaks juba juuni lõpus. Ent Saksamaa president ei ole seadustele oma allkirja andnud, oodates kõrgeima kohtu otsust.
    Saksamaa kohtupraktikas on tegemist suurima ühishagiga, millele on alla kirjutanud ligi 37 000 inimest, kes taotlevad ESMile piduri tõmbamist. Hagejate hulgas on professoreid, ökonomiste, poliitikuid, isegi mõned Merkeli koalitsiooni liikmed lisaks tavakodanikele, kel on hädaliste aitamisest villand.
    Hagejate põhiväide on, et ESM ja fiskaallepe piiravad Saksamaa parlamendi otsustusõigust eelarveküsimustes, ning samuti, et uued abimehhanismid on vastuolus ELi aluslepingutega, mis keelavad teiste riikide abistamise.
    ESMi peatamine teeks aga tühjaks euroala poliitikute sammhaaval edenenud jõupingutused kriisi lahendamiseks. Siis oleks raskustes riikide toetuseks kasutada vaid EFSFi vahendid, mida on Kreeka, Iirimaa, Portugali ning Hispaania pankade toetamise järel alles veel 150 miljardit.
    Sellisel juhul jääks kahvatuks ka läinud nädalal turgudel optimismipuhangu vallandanud Euroopa Keskpanga uus tugiostuprogramm riikide laenukulude kontrolli all hoidmiseks, mille keskpank on valmis käiku laskma ainult kahasse EFSFi/ESMI vahenditega.
    Üks võimalus oleks sellisel juhul püüda EFSFiga edasi minna, kuid Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble sõnul loodab valitsus, et kohus ESMi ei blokeeri.
    „Meil ei ole plaani B ja me ka ei vaja seda,“ tsiteeris Schäublet agentuur Reuters.
    Morgan Stanley hindab kohtu negatiivse otsuse tõenäosuseks 40%.
    Juulis korraldas Saksamaa konstitutsioonikohus ESMi ja fiskaalleppe osas kuulamise, mis kestis ligi kümme tundi. Seejärel võttis kohus endale aruteludeks kaks kuud, jäädes kurdiks väidetele, et kriisilahenduseks on vaja kiiremaid otsuseid.
    Selle kahe kuuga on Saksamaa avalik arvamus veelgi vihasemalt hädaliste abistamise vastu pööranud. Viimati valas õli tulle Euroopa Keskpank, mis avalikustas läinud nädalal uue plaani tugiostudeks euroala riikide võlakirjaturul. Ainsana hääletas vastu Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, kelle hinnangul on tegemist keskpanga lubamatu rahatrükiga valitsuste võlgade katteks. Weidmanni taga on Saksa avalik arvamus. See debatt ja kriitika pole mööda läinud ka konstitutsioonikohtu kaheksa kohtunike kõrvadest, kes homme otsust tehes ei lähtu kindlasti eelkõige sellest, milliseid tagajärgi see finantsturgudel kaasa võiks tuua, kirjutas eile ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau.
    Kohtu varasemate otsuste valguses oodatakse siiski, et see ESMi ei blokeeri. 2009. a sai kohtult rohelise tule nii vaidlustatud Lissaboni leping kui 2010. a Kreeka abistamine ja sealt edasi EFSFi loomine.
    „Arvestades seda, et nad langetasid positiivse otsuse EFSFi suhtes, oleksin ma imestunud, kui nad leiaksid ESMi olevat põhiseadusega vastuolus,“ ütles agentuurile Reuters Saksa Deutsche Banki ökonomist Klaus Deutsch.
    EFSFi (ja ESMi tulevane) laenutegevus
    EFSFi abiprogrammid Kreekale, Portugalile ja Iirimaale – lepinguline maht 192 mld eurot, välja makstud 103,3 miljardit eurot
    Pankade rekapitaliseerimislaen Hispaaniale kuni 100 mld eurot)
    Abitaotlus Küproselt
    EKP ja EFSFi/ESMi ühised sekkumised võlakirjaturul (eeldus abitaotlus ja kokkulepe reformikavas, päästefondid esmasturul siis EKP järelturul)
    EFSFi/ESMi minimaalne laenu tähtaeg 15 aastat (pangandussektoris 12,5)
    EFSF/ESM laenab ise praegu 10 aastaks veidi enam kui 2%ga, lühiajalistel paberitel on negatiivne tootlus
    Allikas: EFSF
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.