Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Optsioonidega motiveerimine kogub hoogu

    Lisaks välisfirmadele on võtmetöötajate optsiooniga ettevõtte külge sidumine hakanud populaarsust koguma ka Eesti omanikega firmades. Hoogu on juurde andnud ka mullu jõustunud seadusemuudatus, millega tehti osalusoptsioonide jagamine oluliselt soodamaks ja selgemaks.

    Optsiooniprogrammide kasutamine töötajate hoidmiseks ja motiveerimiseks on rahvusvahelistes suurkorporatsioonides tavapärane. Näiteks laiendas kahjumiga maadlev Nokia alles hiljuti optsiooniprogrammi, et võtmetöötajaid ettevõttest laiali jooksma ei hakkaks.
    Ka Eestis tütarettevõtteid omavatel tööstusgigantidel Ericssonil ja ABB-l on pikaajaliselt toimivad programmid, millega võtmetöötajaid efektiivsemalt firma külge siduda.
    Ericssonil oma aktsiaplaan. Ericsson Eesti ASi juhatuse esimehe Seth Lackmani sõnul pole neil tavapärast optsiooniprogrammi, vaid spetsiaalne Stock Purchase Plan (SPP), kuhu võetakse vastu kõik töötajad. Põhimõtteliselt ostab töötaja ühe aktsia ja sellele lisatakse pärast kolme aastat veel üks, kui töötaja on endiselt Ericssonis, selgitas ta.
    Lisaks on Ericssonis Key Contributor Retention Plan, mis on aktsiapõhine programm valitud töötajatele. “Selle idee on märgata, kinni hoida ja motiveerida võtmetöötajaid ettevõttes häid tulemusi saavutama. See on suunatud kuni 10%-le töötajatest. Kui töötaja sinna valitakse, saab ta tööandja poolt ühe aktsia lisaks SPP-le,” rääkis Lackman, kes ka ise on selle programmi liige.
    Lackmani arvates on need programmid hea vahend ettevõttes pikaajalise motivatsiooni tõstmiseks. Lisaks on tema sõnul näha, et töötajad hindavad seda võimalust. “Samuti on see hea vahend, et viia töötajate huvid vastavusse investoritega. Pealegi on see avatud kõigile juba alates esimesest tööpäevast,” lisas Lackman.
    ABB ASi juhatuse esimehe Bo Henrikssoni kinnitusel Eestis grupi tasandil optsioonide jagamine eriti levinud pole. Siin on optsioonid peale Henrikssoni vaid mõnel juhtgrupi liikmel.
    Programmi tingimustest ja eesmärgist ta lähemalt rääkima ei soostunud, kuna firma täpsemaid tingimusi ei avalikusta. Lisaks olevat need emafirma poolt määratud ja Eestis kohapeal nendega ei tegeleta.
    Samas kinnitas Henriksson, et optsioonid on hea motivatsioonipaketi osa. “See seob inimesed rohkem tegevusse ja paneb mõtlema, et kui mina teen midagi hästi, siis saan ühel päeval midagi tagasi,” põhjendas ta.
    Microsoft motiveerib juhte. Tänavu märtsist Skype Technology OÜd juhtivale Tiit Paananenile kuulus juba 2010. aastal 1690 Skype’i aktsiat, mille väärtus oli toona 307 066 eurot. Tänavu deklareeris ta Kohila vallavolikogu liikmena 421 170 dollari (331 630 euro) eest Microsofti optsioone. USAs viibiv Paananen ei soostunud vastama küsimustele Microsofti optsiooniprogrammi sisu kohta.
    Microsofti optsioonid on ka Skype Eesti endisel juhil Sten Tamkivil, kes võttis aastase õppepuhkuse, et Stanfordi ülikoolis magistrikraad omandada. Enne Ühendriikidesse minekut ei soovinud Tamkivi avaldada talle kuuluvate optsioonide arvu.
    Microsoft Estonia OÜ juhi Rain Laane kinnitusel käib Skype’i elu nüüdseks samas rütmis emafirmaga. Tema sõnul on ettevõttes tavaline praktika, et uutele juhtidele jagatakse aktsiaid, sest nõnda väärtustavad nad firmat rohkem. Ka Laanel endal on Microsofti aktsiaid.
    Kohalikud börsifirmad seadusemuudatuse üle õnnelikud. Eesti börsifirmadest on juhtivtöötajatele suunatud optsiooniprogramm loodud näiteks Premia Foodsil, Olympic Entertainment Groupil (OEG) ja Harju Elektril.
    Kui OEGs ja Harju Elektris on see kasutusel juba pikemat aega, siis Premia Foodsil on pooleli esimene kolme aasta pikkune periood. “Meil langes ajaliselt hästi kokku, et nii kui börsile läksime, siis pool aastat hiljem muutus seadusandlus selliseks, et optsiooniprogramme on üldse mõtet teha,” rääkis Premia Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis.
    Nimelt jõustustus eelmise aasta alguses seadusemuudatus, millega said maksuvabaks enam kui kolme aasta pikkuse realiseerimise tähtajaga optsioonid. “Selles suhtes on see seadusemuudatus väga tänuväärne, et ilma poleks üldse olnud mõtet teha. See oleks firmale väga kalliks läinud,” lausus Leis.
    2011. aasta alguses loodud optsiooniprogrammi on Premia Foodsis hõlmatud umbes 20 töötajat eri riikidest. 2014. aastal on töötajatel õigus kas võtta tulevane kasum välja või saada firma aktsiaid. Leisi sõnul on aga konks selles, et kui aktsia hind on madal, pole programmist töötajale mingit kasu.
    Juhi arvates peab optsiooni omanik kohe alguses tajuma, et kõik ei sõltu temast endast. “Eks see ongi sellepärast tehtud, et töötajaskond huvituks võimalikult palju sellest, et firmal läheks hästi. Paraku kõik ei sõltu oma firma tegemistest. Praegu mõjutab meid rohkem ikkagi see, mis toimub maailmamajanduses,” rääkis Leis.
    Küsimusele, kas see juhti ennast innustab, vastas Leis jaatavalt. Kuid kahjuks pole praegune olukord nii hea, kui võiks, lisas Premia Foodsi juht ning väikeosanik.
    Endel Palla kahe käega optsioonide poolt. Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla on kindel optsioonide jagamise pooldaja. Börsiettevõttes käivitati esimene programm 2000. aastal ning see oli suunatud kõikidele firma töötajatele. Tänavu alustatud kolmeaastane programm hõlmab Harju Elektri töötajaid administratsioonist kuni nõukogu liikmeteni.
    Palla kinnitas, et mõni aasta tagasi tehtud maksumuudatus mõjus väga positiivselt. Ta avaldas lootust, et keegi ei tule idee peale seda tagasi muutma hakata. “See on üks mõistlikumaid stimuleerimise vahendeid ja pealegi hoiab inimesi kinni. Vähemalt selle kolme aasta jooksul, kui keegi lahkuma hakkab, siis enne mõtleb, kas ikka tasub,” kinnitas Palla.
    Optsioonide asemel jagatakse mõnes ettevõttes juhtivtöötajatele ka lihtsalt osalust. Toiduäris tegutseva Maag Grupp ASi nõukogu esimehe Roland Lepa sõnul kasutavad nad seda võimalust oma tütarettevõtete juhtide motiveerimiseks. Lepa arvates on igaühele selge, et kui inimesel on kusagil osalus, siis see ongi puhtas optsioon.
    “Ta on selle ettevõttega seotud ja panustab ettevõttesse, kuna ta on ise omanik. Kui tegemist on palgatööjõuga, siis reeglina neil väga pikka visiooni ei ole,” põhjendas ta.
    Kui juht hiljem ettevõttest lahkub, siis on tal nõukogu esimehe kinnitusel vaba voli otsustada, mis ta endale kuuluva osaga teeb. Kuna praegune süsteem Maag Grupis toimib, siis pole Lepa arvates tarvis optsiooniprogrammide peale mõelda.
     
     
    Tasub teada
    Vaja kolm aastat oodata
    Maksuvabastus rakendub tööandja osalusoptsioonile, kui optsiooni andmise ja täitmise vahele jääb vähemalt kolm aastat. Maksuvabastuse rakendamisel ei ole oluline, et optsioon oleks antud pärast 2011. aastat. Ka enne 2011. aastat antud osalusoptsioonidele, mida andmisel ei maksustatud, kehtib kolme aasta täitumisel maksuvabastus.Eespool toodu ei laiene optsiooni võõrandamisest saadud tulule ja töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest.Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni võõrandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osalusoptsiooni turuhinna ja tööandjale makstud optsioonipreemia vahe. Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna vahe, millest on maha arvatud tööandjale makstud optsioonipreemia.
    Allikas: maksu- ja tolliamet
     
     
     
    Kommentaar
    Seadust võiks mõistlikumaks teha
    Rain Laane, Microsoft Estonia OÜ juhtMeil on teistsugune programm: me ei jaga optsioone, vaid reaalseid aktsiaid, mis jõustuvad viieaastase programmiga. Praegu on meil väike segadus Eesti seadusandlusega – aktsiaid maksustatakse erinevalt, esimesed kolm aastat on ühtepidi, aga ülejäänud teisiti. Kui see seadusemuudatus tehti (2011. aasta alguses – toim), siis sellega hoiti ära küll palju kuritahtlikku tegevust, kuid need, kes tõsimeeli ettevõtte töötajatele aktsiaid jagavad, praegu kannatavad. N-ö maksustati kontsernisisesed aktsiad ja sellega tehakse natuke liiga rahvusvaheliste kontsernide töötajatele. Ma arvan, et seda seadust võiks mõistlikumaks teha, et selliseid pikaajalisi projekte ei peaks maksustama.Ma tean t eisigi rahvusvahelisi kontserne, kus programm on emafirma poolt määratud ja seda muuta ei saa. See läheb Eesti maksuseadusega veidi keeruliseks.
    Nordea optsioone ei jaga
    Piret Põldre, Nordea personali- ja äritoe juhtKompensatsioonipaketi rakendamisel lähtume Nordea grupi töötasupoliitikast, mis ei näe ette töötajatele optsioonide jagamist. Meie tasupaketti kuuluvad paindliku tasu elementidena majandusaasta tulemustel põhinev grupi kasumijaotuse programm, millest võtavad osa kõik töötajad, ning individuaalsed tulemustasud ja preemiad, mis põhinevad tööalaste eesmärkide täitmisel.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.