Edukas Eesti kogub hoogu

“Mulle meeldivad eriti need mõtted, mis Eesti-taolises väikeriigis on võimalik lihtsamini ja kiiremini ellu viia kui suurriikides ning misläbi võiks meil konkurentsieelis tekkida,” ütles Premia juht Kuldar Leis. “Siin on kindlasti teemasid, mille tõstatamine on õigustatud ja mille käsitlemist tuleks jätkata või isegi praktikas rakendamist kaaluda,” nõustus ka endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Äripäev küsis kommentaari neljalt oma ala asjatundjalt: majandusanalüütik Maris Laurilt, endiselt rahandusministrilt Aivar Sõerdilt, börsifirma Premia juhilt Kuldar Leisilt ja eurosaadik Ivari Padarilt, kes kõik leidsid, et nii mõneski idees on olemas iva, mida kasutusele võtta. Samas olid eksperdid ka nii mõneski küsimuses eri arvamusel. Näiteks kui Lauri pidas ideed igale eestlasele oma ettevõte pigem sotsialistlikuks, siis Leis kiitis mõtet.

Lauri lisas, et päris mitme idee puhul võib realiseerimine olla kahtlane. “Tegemist on tugevalt ilmavaateliste seisukohtadega, millele tõenäoliselt ei leita piisavat ühiskondlikku või poliitilist toetust; mõnel juhul on jäetud kaalumata muudatuse negatiivsed tagajärjed ehk vaadatakse asja üksnes isiklikust või grupi seisukohast; mõnel juhul on asi üle võlli keeratud ja sellega võib isegi hea idee diskrediteeritud saada.”

 

 

Arvamuskonkurss “Edukas Eesti”

Konkursi eesmärk on ärgitada ja julgustada argumenteeritult arutama, kuidas tagada Eesti majandusedu, tõsta elatustaset ja heaolu. Et käsi haaraks sulge kergemalt või käiks klaviatuuril elavamalt, oleme välja pannud ka väärika auhinna. Võitja saab 10 000 eurot ning auhinnalised on ka hõbe- ja pronksikoht, vastavalt 3000 ja 2000 euroga. Artikleid avaldatakse jooksvalt. Konkurss kestab 1. märtsini 2013. Kui arvamus kirjas, saatke see aadressil [email protected].

 

 

 

Sotsiaalmaks personaalseks

Tiit Parts, Tarkvaratootja SAP AG Eesti esinduse juhatajaPraegune sotsiaalmaksu arvestuse süsteem on umbisikuline, mis raiskab ressurssi ega motiveeri inimesi enda eest hoolt kandma. Personaalne arvestus jätab toetused neile, kes seda vajavad ning on välja teeninud. Võib ju väita, et arvestust on tehniliselt liiga keeruline ja kulukas teostada, kuid tegelikult on tehnilise lahenduse maksumus kaduvväike võrreldes tuluga, mida saadakse ressursside mõistlikust ja põhjendatud kasutamisest.

Õpetame kõik lapsed programmeerima

Raul Ennus, Tieto Estonia konsultantProgrammeerimise all ei pea ma silmas konkreetse programmeerimiskeele omandamist, vaid et koolilapsel tekiks arusaam, et tema saab otsustada, mida arvuti teeb ning kuidas arvutid ja programmid toimivad. Programmeerimine on valdkond, kus reaalteadus kohtub loovmõtlemisega. Programmeerimise kaudu õpivad inimesed modelleerima mis tahes valdkonna probleeme ja protsesse ning katsetama nende elementide omavaheliste suhetega.

Igale eestlasele oma ettevõte

Juko-Mart Kõlar, Estonian Business Schooli doktorantEesti edu saavutamiseks on vaja luua inimestele stiimul ettevõtjana tegutsemiseks. Selle loomiseks võiks riik maksta ühekordset, suurusjärgus 5000eurost ettevõtluse stardi- või kasvutoetust kõigile vähemalt 21aastastele Eesti kodanikele, kellel on kesk- või kutseharidus ja kes on ettevõtte omanikud. Eestis saab igal aastal 21aastaseks hinnanguliselt 15 000 inimest, mis tähendab riigile umbes 75 mln euro suurust investeeringut, mis moodustab veidi üle 1% riigieelarvest.

Digitaalne järelevalve muudab liikluse ohutuks

Rando Hütt, Cemty OÜ juhatajaNumbrimärkide külge paigaldatavate GPSi-laadsete seadmete abil on võimalik luua liikluses digitaalne järelevalve, mis muudaks liikluse ohutumaks. Sellise lahenduse kasutamine annab kokkuhoidu parkimiskontrolöride töökohtade kaotamise, politsei ja päästeameti operatiivsuse suurenemise ja kiiruskaamerate vajaduse kadumise näol.

Finantsharidus põhikooli

Rainer Saad, Äripäeva börsitoimetajaKuna industriaalajastust on saanud infoajastu, võiks nihe toimuda ka haridussüsteemis. Juba põhikoolis võiks noori valmistada ette finantsteadmistega ning hakata rahanduslikku kirjaoskust õpetama. Praegu on majandusõpe kättesaadav ainult gümnaasiumiõpilastele.

Käsi ette kaubanduse ketistumisele

Indrek Avarand, reklaamistrateegKaubandusketid on muutunud robotlikuks masinavärgiks, mis välistab igasuguse inimliku mõõtme. Seevastu kaubanduse ketistumist seadusega piirates saaksid uue võimaluse kohalikud tootjad ja kaupmehed.

Tõstame hindu kolm korda

Toomas Truuverk, Äripäeva peadirektori asetäitjaTahaks unistada, et eestimaalased jõuavad ühel päeval viie rikkama Euroopa rahva hulka. Mis juhtuks, kui eestimaalased lepivad ühel päeval kokku tõsta kõiki hindu kolm korda, sealhulgas tööjõu hinda? Nii nagu rootslased otsustasid 45 aastat tagasi ühel heal päeval minna üle parempoolsele liiklusele.

Rohkem iseteenindust, ka riigisektorisse

Peeter Tammistu, majandusanalüütikTänapäeva tehnoloogia võimaldab pöörata  suurema osa “letikaubast” iseteeninduseks. Näiteks kõikvõimalike lubade väljaandmine ja kohustuslikud aruanded, millele lisandub mõõdutundetult kooskõlastusi.Kas lubasid on üldse tarvis välja anda? Kui inimene võib selvepoest ise leiba võtta, lennujaamas check-in’i teha ja ilma teenindajata postipakke saata, siis miks ei peaks ta oskama ise endale luba võtta?

Teeme Eestist maailma pilvesadama

Mike Gault, Guardtime’i tegevjuhtEestil on hea võimalus olla uue IT-revolutsiooni laineharjal, leides rakendusi ja võttes kasutusele pilvetehnoloogia ning luua Eestisse üleilmne andmesadam. See kujutaks endast andmekeskust (või riiulitäit servereid andmekeskuses), mis asuks füüsiliselt küll ühes riigis, kuuluks juriidiliselt aga teise riigi jurisdiktsiooni alla. Näiteks võiks USA firma kasutada füüsiliselt Eestis asuvat “andmepilve” varunduseks, kuid andmed alluksid päritoluriigi nõuetele.

 

 

 

Finantsharidus annaks tuule tiibadesse

Kuldar Leis, Premia juhtHindan eriti Rainer Saadi mõtet “Finantsharidus põhikooli” ja Juko-Mart Kõlari mõtet “Igale eestlasele oma ettevõte”. Mõlema puhul on sihtgrupp ilmselt tänulik just aastaid hiljem, kui idee teostusest on nad tuule tiibadesse saanud või ka korra läbi kukkudes väärt kogemusega uue stardi teevad. Olles ise “Tagasi kooli” raames loenguid pidanud, arvan raudselt, et majanduse algtõdesid peab maast madalast tutvustama ja noori julgustama ettevõtlusega alustama. Samuti on sümpaatsed mõtted Mike Gaulti “Pilvesadam Eesti” ja Raul Ennuse “Õpetame kõik lapsed programmeerima”. Eesti on oma IT-suutlikkust korduvalt tõestanud ja arendagem siis oma tugevaid külgi aina edasi.

Sotsiaalmaks on ilmselgelt arutelu koht

Aivar Sõerd, endine rahandusminister, riigikogu saadikEriti tahaks esile tõsta teemat, mida käsitletakse artiklis “Sotsmaks personaalseks”. Tegelikult on sotsiaalmaks meil isikustatud ja seda juba 1999. aastast. Kui tulude poolel on arvestatud maksusummad isikustatud, siis näiteks kulude osas arvestatakse sissemakseid II samba väljamaksete puhul,  sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa isikustatud makseid ja nende personaalset mahtu  ei arvestata ravikindlustussüsteemi teenuste kasutamisel. Ilmselgelt on see arutelu koht.Huvitavad ja toetamist väärivad teemad on ka süsteemse finantshariduse sisseseadmine põhikoolis ning rohkem iseteenindust erasektoris. Viimane teema seondub ka bürokraatia vähendamise küsimusega ning julgema e-teenuste rakendamisega avalikus sektoris. Siin on meil kindlasti palju arenguruumi.Kuidagi ei saa toetada aga ettepanekut kehtestada täiendavaid käibemaksuerisusi eesmärgiga toetada teatud kaupade ja teenuste tarbimist ja käivet. Käibemaksuerisused õõnestavad maksusüsteemi ja riigi tulubaasi ega kõrvalda probleeme, mille lahendamiseks neid erisusi kavandatakse.Kummaline tundus ka ettepanek tõsta kõiki hindu kolm korda. Hinnad võiksid ikka jääda turu reguleerida, riigi ülesanne on tagada võrdsed ja õiglased konkurentsitingimused. Digitaalse järelevalve sisseviimise ettepanek rikub aga ilmselgelt privaatsust. Üleskutse tekitada igale eestlasele oma ettevõte on kindlasti väärt mõte, aga küsitav, ja ilmselgelt ei ole ka mõeldav, et selleks luuakse maksumaksja kulul toetusskeem mahuga 1% SKPst.

Vähem jaburaid bürokraatlikke süsteeme

Maris Lauri, majandusanalüütikNäiteks meeldis mulle programmeerimise õpetamine: kui selle alusloogika teha inimesele selgeks, siis ilmselt pääseksime väga paljudest halvasti läbimõeldud ja realiseeritud tegudest ja mõtetest, sest mingi tegevuse programmeerimiseks tuleb kogu protsess algusest lõpuni läbi mõelda. Kindlasti tuleb finantsidega ümberkäimist inimestele varakult õpetada, sh lastele. Kuid praegu on väga suured probleemid juba täisealiste inimestega, ka nendega tuleb midagi kiiremas korras ette võtta.Igale eestlasele oma ettevõte on pealtnäha radikaalne ettevõtmine, kuid sellel on väga palju agasid – alates petturitest – ning see tundub pisut sotsialistliku ettevõtmisena. Igale inimesele ei ole vaja ettevõtet, ettevõte peaks olema ikkagi inimesel, kes tahab ettevõtja olla. Aga ma arvan ka, et Eestis ollakse liialt karmid ebaõnnestumiste suhtes ning seetõttu paljud loobuvad.Minu arvates peaksime olema ettevaatlikud asjadega, mis näevad ette kõikide inimeste jälgimise või karistamise iga pisiasja pärast. Kroonilised kihutajad ja valestiparkijad, kuid mitte enam – kui inimene just ise ei taha.Ka mulle meeldiks, kui rohkem oleks erinevaid kauplusi, kuid – nagu viidatud – liigne reglementeerimine on ka kurjast. Tore oleks kindlasti, kui riigiteenuste veebistumise kõrval väheneks ka riigiteenistujate arv, kahjuks on see seotud  – vähemalt osaliselt – võimuga ja ilmselt on suuri muutusi raske teha. Aga survestamine on oluline, seda enam, et just üksikud jaburad bürokraatlikud süsteemid (? la ehitusload) on need, mis Eestit konkurentsivõime tabelis näiteks tõusta ei lase. Ning nende süsteemidega väga palju ei tegeleta!Veebistumise kiirendamiseks ja sellest suurema positiivse efekti saamiseks võiks aidata see, kui veebiteenuste väljatöötamise juures ei peaks riigitöötaja mõtlema, et ta võib uue veebiteenuse tõttu töö kaotada. Kui erasektoris tähendab uus lahendus tavaliselt plussi inimese töökirjelduses ja uusi võimalusi, siis riigisektoris see ilmselt nii ei ole. Mul on tunne, et kui sellest kännust kuidagi lahti saaks, siis hakkaksid asjad pisut kiiremini liikuma.

Kaubanduse ketistumine tuleks peatada

Ivari Padar, endine rahandusminister, Euroopa Parlamendi saadikKõik ideed on väärt, et neid arutada, sest hea idee on kui vundament, millele ehitada maja. Konkreetsetest Äripäevas kajastatud ideedest arendaks mina edasi kaubanduse ketistumise peatamise ning kohalike tootjate ja kaupmeeste toetamise ideed. Toiduained on kallid ja kallinevad aina. Samal ajal saavad põllumehed ise kätte ligikaudu 24% letihinnast. Veel 1995. aastal sai põllumees kätte 31% (andmed pärinevad Eurostatilt). See tähendab, et 76% jalutab toiduainetööstusesse ja vahendustegevusse.Ma saan aru, et kõigil on oma kulu, ent seesugune proportsioon ja selle lõhe jätkuv süvenemine ei anna mulle rahu.