• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Norra on Eestist viis aastat maas?

    Norra majanduslik olukord meenutab enamike näitajate põhjal õitsvat Eestit viis aastat tagasi, kui majandus kasvas jõudsalt, tööpuudus oli rekordmadal, palgasurve pitsitas, kinnisvara hinnad rallisid ja eraisikute laenud kuhjusid. Küsimus ei tundu enam olevat kas, vaid millal Norra mull lõhkeb.

    Ajal, kui eestlastele karmilt kätte tulnud õppetund sunniks kainelt mõtleva inimese jala pidurile vajutama, on Norra valitsus otsustanud hoopis enda naftafondist saadavate tulude kasutamist suurendada. Sellega jätab valitsus mullistumisega võitlemise üksnes keskpanga õlgadele.
    “Valitsus fiskaalpoliitikat lähiajal koomale ei tõmba, mis survestab Norges Banki üritama majandust maha jahutada,” kommenteeris SEB Norra peastrateeg Erica Blomgren. “Tõenäoliselt keskpank ei oodanudki väga ranget eelarvet ja see näitab vajadust kõrgemate intressimäärade järele. Keskpank peab keskenduma välismaiste tegurite asemel kodumaistele,” lisas Blomgren.
    Norra valitsus teatas esmaspäeval, et kasutab 2013. aastal kodanike jaoks pensioniraha koguvast 650 miljardi dollarilisest naftafondist 3,3% ehk 125,3 miljardit krooni (16,7 miljardit eurot) riigieelarve defitsiidi lappimiseks.
    Keskpanga raske elu. “Majanduslangus Euroopas, kallinev tööjõukulu ja krooni tugev valuutakurss on suurendanud survet rahvusvahelise konkurentsiga sektoritest,” ütles Norra rahandusminister Sigbjörn Johnsen. “Sellises olukorras rõhutab valitsus vajadust fiskaalsele abile, et toetada majanduse tasakaalustatud arengut ning vähendada hädas olevate sektorite survet.”
    Selline majanduse toetamine teeb keskpanga elu üha raskemaks. Pank on mõista andnud, et tõstab baasintressimäärasid detsembris, samas kui üha raskemaks läheb krooni kallinemise vastu võitlemine ilma tõsist kinnisvaramulli lõhkamata. Sel aastal ärgitas panga president Öystein Olsen valitsust üles kitsendama fiskaalpoliitikat ja piirama naftaraha kasutamist 3%ni naftafondist, mis praegu on 4% juures. Ta hoiatas, et liigne lootmine nafta- ja gaasirahale ähvardab kaotada töökohad tootmissektoris. Rahandusministri sõnul on tegu neutraalse eelarvega, mis ei tohiks Norra majanduskasvu kiirendada. “Kindlasti ei ole me keskpanga presidendi tööd keerulisemaks teinud,” oli Johnsen resoluutne.
    Seni on maailma rikkuselt kolmas riik per capita nautinud AAA reitingut omavate riikide seas suurimat eelarve ülejääki. Finantskriisist on riigi päästnud nafta- ja gaasiinvesteeringud, mis peaks sel aastal saavutama rekordilise 25 miljardi euro suuruse mahu. See on mõjutanud terve ülejäänud riigi majandust ja viinud töötusemäära alla 3% ja kasvatanud palku üle 4% aastas.
    Kinnisvara rallib. Majanduskasvule on tublisti hoogu andnud üliodavad laenukulud. Norges Bank alandas viimati detsembris baasintressimäära 0,75 protsendipunkti, 1,5%ni, et piirata Norra krooni tugevnemist, samas avas see ukse odavamatele laenudele. Augustis euro vastu 9 aasta kõrgeimale tasemele tõusnud kroon on aga hoidnud inflatsiooni allpool keskpanga eesmärki. Samal ajal on kinnisvaraturul toimumas kõva ralli. Septembris tõusid hinnad aastataguselt tasemelt 7,3% ja 2008. aasta põhjast 30% ning samal ajal on eraisikute võlakoorem tõusnud 200%ni teenitavast tulust.
    Valitsuse optimistliku eelarve taga võib olla 2013. aasta parlamendivalimised, sest praeguse peaministri partei toetus on langenud. TNS/Gallupi uuringu kohaselt hääletaks 50,9% valijatest kahe suurima opositsioonipartei poolt ja praegune kolmeliikmeline koalitsioon saaks kõigest 38% häältest.
    Kes Norra aktsiatesse tahab investeerida, siis tasub arvestada, et kohalikud eksportijad, nagu paberitootja Norske Skogindustrier või Renewable Energy Corp., kannatavad tugeva krooni tõttu. Kinnisvaramull võib iga kell lõhkeda, seepärast ei tasuks ka nende panku omada, näiteks DnB Nor. Kes spekuleerida tahab, siis lühikese positsiooni võtmine Norra aktsiatesse tundub praegu juba mõistlikum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.