Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Streik jätab haiglad tuluta
Tervishoiutöötajate streik tähendab tööandjatele saamata jäävat tulu, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse, kirjutas Meditsiiniuudised.
Tööandjad lootsid eelmisel nädalal, et arstide ja õendustöötajate streik ei kesta kauem kui nädal-paar, sest ainuüksi nädalane tööseisak võib suurele haiglale tähendada üle miljoni euro saamata jäävat tulu.
Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht Astrid Priimägi selgitas, et haigla saab oma tulu haigekassale esitatud arvete eest.
“Kui me tööd ei tee, siis ei ole võimalik koostada ka arveid ning raha sisse ei tule,” sõnas Priimägi. Saamata tuludest tekkinud kahju suurus sõltub finantsjuhi sõnul sellest, kui ulatuslikuks töötajate streik kujuneb.
Kahju muudkui suureneb. “Oleme praegu arvestanud, et kui see läheb sellises mahus käima, nagu on öeldud, siis esimese nädala jooksul, kui streigib ainult ambulatoorne pool, jääb meil saamata ligikaudu 260 000 eurot,” ütles Priimägi. Teisest nädalast, kui streigiga on lubatud liita plaaniline ravi, on saamata jääv tulu haigla jaoks kokku umbes 420 000 eurot nädalas.
Lääne-Tallinna Keskhaiglas töötas septembri seisuga 315 arsti ja 23 residentarsti. Streigis mitteosalemisest on teatanud vähem kui kaks protsenti meedikutest.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindaja Inga Lill märkis, et nädalane tööseisak, mille käigus streigitakse nii ambulatoorses kui ka statsionaarses pooles, tähendab haiglale umbes 1,5 miljonit eurot saamata jäävat tulu.
Küsimusele, kas streigi ajal jäävad ära isegi tasulised visiidid, vastas Lill, et nendega jätkavad arstid, kes ei streigi. See tähendab, et neil toimuvad nii graafikujärgsed kui ka tasulised vastuvõtud.
Elatakse päev korraga. “Ülevaade arstidest, kes jätkavad patsientide vastuvõtuga, selgub vastuvõtule eelneva tööpäeva keskpäevaks – sellest oleneb ju ka patsientide teavitus,” lisas regionaalhaigla esindaja.
Haiglas oli 27. septembri seisuga tööl 488 arsti, ühtlasi läbib seal residentuuri 89 residentarsti.
Inga Lille sõnul on haigla palunud igalt kliinikult ülevaadet järgmise päeva ambulatoorsete vastuvõttude toimumise või ärajäämise kohta ja selle põhjal selgub ka streikijate arv.
Kui 1. oktoobril peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud kolmes Tallinna haiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis, siis 8. oktoobril liitusid streigiga Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla.
Viljandi Haigla esindaja Krista Valdvee sõnul osaleb oktoobri teisel nädalal tervishoiutöötajate streigis esialgsetel andmetel 45 nende asutuse tervishoiutöötajat, sealhulgas 30 arsti 83st.
Statsionaar jääb tööle. “Streik puudutab alguses vaid ambulatoorse ravi osakonda ja radioloogiaüksust,” ütles Valdvee.
Ta lisas, et sel ajal streigivad nii sisearstid, günekoloogid, neuroloogid, kardioloogid, kirurgid, pulmonoloogid, naha-suguhaiguste arstid, taastusraviarst, endokrinoloog, kurgu-nina-kõrvaarst ja silmaarst kui ka radioloogid ja radioloogiatehnikud.
Töötamist jätkavad statsionaarse ravi osakonnad, kiirabi ning erakorralise meditsiini osakond. Streigi laienemise korral võib streikima hakata ka statsionaar.
Valdvee märkis, et kuna streik ei ole täielik, st osale patsiendigruppidest teenuseid osutatakse, ei ole keerukuse tõttu otstarbekas arvutada ette võimalikke saamata jäävaid summasid.
Tasuliste teenuste puhul kehtib tema sõnul samalaadne osaliste teenuste osutamine.
Arstide liit arveldab oma liikmetega streigiaegse töötasu vallas ise, tööseisakus osaleval tervishoiutöötajal maksab liit kinni kuni 75% miinimumtasust.
Mittestreikivatele arstidele maksab endiselt tööandja. Keerukaks teeb arvestuse see, et kui osa tervishoiutöötajaid streigib, ei saa seetõttu ka teine osa oma tööd tavapärases mahus teha.
Loetelu
Streigis osalevad haiglad
Põhja-Eesti RegionaalhaiglaIda-Tallinna KeskhaiglaLääne-Tallinna KeskhaiglaTartu Ülikooli KliinikumiPärnu HaiglaViljandi HaiglaNarva Haigla