21. oktoober 2012 kell 21:00

Otsustasime asja ära – ja siis muutsime jälle meelt

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles nädalavahetusel Mart Laari esimese valitsuse juubeliüritusel keerutamata välja, kuidas asjad Euroopa Liidus käivad: kui valitsused midagi otsustavad, siis on nad otsustanud. Kui nad just järgmisel hetkel ei otsusta teisiti.

Reedel lõppenud ülemkogu ei olnud selles suhtes erand. Vaid loetud tunnid pärast seda, kui ülemkogu juht Herman Van Rompuy oli teatanud, et euroala ühtse pangandusjärelevalve osas on nüüd selgemas ajakavas kokku lepitud, avaldas Saksamaa kantsler Angela Merkel kahtlust, kas see tuleva aasta algusest ikka käivituda saab.

Vanad võlad. Eriti valmistasid euroala hädalistele eesotsas Hispaania ja Iirimaaga muret Merkeli sõnad, et alalist päästemehhanismi ESM ei saa kasutada tagasiulatuvalt pankade praeguste probleemide lahendamiseks. Ehk teisisõnu, et Hispaanial tuleb need maksimaalselt 100 miljardit eurot, mis riik juunis teistelt euroala riikidelt palus, oma valitsuse võlakoormale otsa laduda.

Pankade ESMist otse rekapitaliseerimise mõte aga oligi selles, et riigid üle riigipiiride kasvanud pankade puhastamisega üksi võlgadesse ära ei upuks. Just selles seisnes juuni ülemkogul tehtud läbimurre – lõpuks hakati eelarvekärbete kõrval remontima ka rahaliidu tõsist struktuuriviga, kus pankade ja valitsuste võlad pidevalt vastakuti võimendusid. See kuum kartul veeretati nüüd rahandusministritele, kes peavad selgeks vaidlema, kuidas pankade rekapitaliseerimine ESMist ikkagi toimuma hakkab.

Asjale ei tule kasuks, et Prantsusmaa ja Saksamaa tõmbavad eri suunas. Pingelised suhted ei jäänud vaka alla – Prantsuse president süüdistas Merkelit, et kantsler joondub pigem Saksamaa valimiskalendrist kui Euroopa vajadustest. Ühtse pangandusjärelevalve viibimine võib päädida sellega, et Merkel ei pea enne tulevasi parlamendivalimisi Bundestagi ette minema ja Hispaaniale ESMist rahasüsti nõutama.

Vastuseid vähe. Ühtse pangandusjärelevalve osas jäi lisaks sisulise käivitumise ajale ja järelevalve ulatusele lahti ka euroalaväliste riikide kaasamine. Ühtse hoiusekindlustuse osas, mida on vaja pangajooksude vältimiseks, võeti kõige vastuolulisemad laused tekstist välja.

Turud on praegu leebed, andes endale aru, et nii keeruline asi nagu pangandusjärelevalve võtab aega. Kindlust on lisanud ESMi käivitumine ning Euroopa Keskpanga valmisolek turule sekkuda. Ka Moody’se otsus säilitada Hispaaniale investeerimisjärgu reiting on rahustanud. Poliitikute asi on vaevaga tagasi võideldud usaldust mitte maha mängida.

Hetkel kuum