• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hakkepuidu tootjad liiguvad Eestist väljapoole

    Eesti Energia otsus lõpetada Narva elektrijaamades hakkepuidust rohelise energia tootmine sundis hakkepuidu tootjaid alternatiive otsima, lahendusi on leitud näiteks Lätist, aga vaadatakse ka Skandinaavia poole.

    “Jah, meile mõjus see kõik tervendavalt. Saime õppetunni, et kõiki mune ei hoita ühes korvis,” rääkis puitu ja ehitusmaterjale vahendava VJ Grupi omanik Janek Bikejev. Ta lisas, et neil olid kogu aeg ka teised müügikohad ja väga hull see kõik tagantjärele vaadates polnud.
    “Meie oleme väikesed, kuid ma saan aru kõikidest teistest, kes sinna kõvasti panustasid. Eks me teeme tööd edasi,” märkis Bikejev.
    Reinpaul üritab Lätis. Hakkepuidu tootja Reinpaul OÜ, kelle toodangust suur osa läks Narva, vaatab lootusrikkalt Läti poole. “Eks me proovime seal teha, Eestis on “tänu” Narvale turg väikseks jäänud,” rääkis ettevõtte üks omanikke Paul Tiisler. “Me tegelikult viis aastat tagasi tegime juba Lätis tööd, kuid jah, kuulutused on lehes ja vaatame, kuidas seal minema hakkab,” selgitas ta. Kuulutusega otsib ettevõte Lätti tootmisjuhti.“Võtame Balti riike ühtsena – kui Lätis läheb hästi, siis läheme edasi ka Leetu. Kuid Eestis on konkurents suhteliselt tihe. Me otseselt firmat ei laienda, vaid hajutame oma tegevust,” märkis Tiis­ler ja lisas, et teab veel ettevõtteid, kes Lätis ja Leedus maad kompavad.Kui Eesti Energia augustis teatas, et loobub hakkepuidu põletamisest, oli see Reinpaul OÜ-le suur löök, sest 60 protsenti nende mahust läks Narva elektrijaamadesse. “See mõjub meie ettevõttele ülikehvasti. Meil on suured kohustused, materjali on palju varutud, raha kõvasti alla pandud,” rääkis toona uudisest löödud Tiisler.Hakketootja Latesto omaniku Jaanus Keerbergi sõnul soetasid nad Narva hakkepuidu tellimusi silmas pidades endale uued hakkemasinad. Narva tõmbas aga pidurit ja otsustas rohelist energiat enam mitte toota. “Otsime hakketehnikale Soome, Rootsi ja Taani poolel väljundit,” ütles ta.
    Uus masin töö ootel. Keerbergi sõnul oli puiduhakkuri tellimisaeg aasta. “Narvas olid meil päris suured kogused. Meie tellisime hakkuri aasta tagasi ära selle suunitlusega, et see jääb puhtalt Narva suuna peale tööle. Kahjuks seda enam aga ei ole. Meil on nüüd hakkejõudu üle ja peame vaatama teisi turge,” rääkis ta. Ettevõte koondama õnneks ei pidanud, sest uute masinate peale polnud mehi veel tööle võetud.Läti turul on Latesto olnud tegev kauem kui Eesti turul. “Läti turg pole aga üldse parem kui Eesti turg. Läti on veel kehvem ja veel kehvema hinnatasemega,” ei näinud Keerberg Lätis Eestis ettevõtetele Narva ärajäämisel mingit päästerõngast.
    Taust
    Piir rohelise elektri tootmisele
    Seoses elektrituru seaduse muutmise eelnõuga, mis kehtestab tagasiulatuvalt 2012. aasta 1. jaanuarist 375 GWh piiri rohelise elektri tootmisele Balti elektrijaama koostootmisplokis, lõpetati tänavu augustis Narva elektrijaamades hakkepuidust taastuvenergia tootmine.“Otsustasime peatada biokütuse kasutamise, vältimaks ettevõttele kahjumi tekitamise riski,” selgitas toona Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.