31. oktoober 2012 kell 21:00

KUIDAS liiga suurt riigilõivu tagasi küsida?

Tänavu juuni lõpuni kehtisid Eestis Euroopa Liidu proportsionaalselt kõrgeimad riigilõivud, mida on pärast seadusemuudatust advokaadi hinnangul võimalik tagasi taotleda, kuid justiitsministeerium seda võimalust ei näe.

Eestis olid 2009. aasta algusest kuni tänavu juuni lõpuni hagimenetluses Euroopa Liidu kõrgeimad riigilõivumäärad. Tänavu 1. juulil  jõustusid tsiviilasjades kohtusse pöördumisel riigilõive alandavad muudatused, mille tulemusena muutusid lõivud märgatavalt.

“Tegemist oli mitme aasta pikkuse riigilõivude ülemäärase suuruse põhjendatust ja seaduslikkust puudutava küsimuse lahendamisega,” selgitas Glikman & Partnerite advokaat  Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm.  Ta märkis, et selleni on muu hulgas viinud riigikohtu lahendid, milles kohus leidis, et alates 2009. aastat kehtinud ülisuured lõivud olid osaliselt vastuolus põhiseadusega. Seaduse kohaselt on enam makstud riigilõivu tasunud isikul õigus neid riigilt tagasi küsida. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Tagastab asja menetlenud kohus. Hõrrak-Nõmm tõi näiteks, et tsiviilasja hinna (st nõude) puhul vahemikus 191 000–223 000 eurot on 9267,18 euro suurune  riigilõiv põhiseadusega vastuolus ning õige on nõuda lõivu määras 5096,95 eurot. Suurimate lõivude puhul küündivad vahed põhiseadusega vastuolus oleva lõivu ja kohtus õigeks peetud lõivu vahel isegi 80 000 euroni. Põhiseadusevastase määra alusel nõutud riigilõivude puhul on kohus otsustanud selle tagastamise.

Ülikõrge riigilõivu tagasisaamiseks tuleb esitada kohtule avaldus. Tagastamise nõuet on õigus esitada kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. See tähendab, et juhul kui menetlus, mille jooksul on ülikõrget lõivu tasutud, veel käib, siis saab esitada asja menetlevale kohtule käimasoleva menetluse raames nõude lõivu tagastamiseks enammakstud osas.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega näiteks juhul, kui kostja on riigilõivu hagejale hüvitanud, ei saa kostja ise lõivu tagastamist nõuda, kuigi tegelikult oli just kostja nimetatud kulu lõplik kandja.

“Mõeldav on siin muidugi konstruktsioon, kus hageja palub lõivu tagastada ise, st kostja eest ja kostja kontole,” märkis Hõrrak-Nõmm. “Keelatud ei ole ka poolte kokkulepe, mille puhul saab hageja kohtu poolt temale tagastatud lõivu kostjale tagasi maksta tolle poolt hagejale enam hüvitatud osas.”

Lahend peab olema jõustunud. Kui tingimused riigilõivu tagasinõude esitamiseks on olemas – makstud on riigilõivu vahemikus 01.01.2009 kuni 30.06.2012 kehtinud määras ning maksmise aastast pole veel kaks aastat möödunud või kestab menetlus veel endiselt (mh juhul, kui lahend on küll juba tehtud, kuid pole veel jõustunud), tuleks kohtule esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks enne 01.01.2009 kehtinud määra ületavas osas koos taotlusega konkreetse maksmise aluseks oleva riigilõivuseaduse rea põhiseadusevastaseks tunnistamisega, selgitas advokaat.

Seda muidugi juhul, kui seda pole juba riigikohtus selliseks tunnistatud. Kui vastav määr, milles lõivu tasuti, on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, siis tuleks tagastamisnõude esitamisel summa määramisel lähtuda konkreetsest riigikohtu lahendist.

Avalduse saab esitada ilma riigilõivuta. Hõrrak-Nõmm märkis, et riigikohus pole sõnaselge juhisena väljendanud, milline täpselt on enammakstud riigilõivu osa võrreldes makstud kõrgema lõivu ja “põhiseadusliku” lõivuga, kuid seniseid otsuseid vaadates võib üldiselt väita, et riigikohus on pidanud riigilõivu mõistlikuks suuruseks riigilõivu määra, mis kehtis enne  1. jaanuari 2009, kui riigilõive suurendati, ehk kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni. “Võimalik on argumenteerida ka alates selle aasta juulist kehtiva määra kohaldamise poolt,” lisas advokaat.

Lõplikud ja selged lahendused selle küsimuse konkreetsetele probleemkohtadele saavad tekkida vaid kujuneva kohtupraktika käigus, mis sõltub iga üksiku juhtumi analüüsil ka konkreetsetest asjaoludest. Kindlasti tasub makstud riigilõivu tagastamise avaldusi esitada, sest vähemalt sellise avalduse esitamine kohtusse on täielikult riigilõivuvaba, märkis Hõrrak-Nõmm.

 Tasub teada

Kohtule dokumente esitades eelista e-toimikut

1. juulil alanenud riigilõivumääradega lisandus põhimõte, et elektrooniliselt dokumentide kohtule esitamine on soodsam. E-toimiku kaudu avalduse esitamisel täidab menetlusosaline ise ära teatud osa kohtute infosüsteemi andmestikust, mis võimaldab süsteemil teha mitmeid automaatkontrolle, mida paberavalduste puhul peavad tegema kohtuametnikud. Lisaks saadetakse kohtule avaliku e-toimiku vahedusel elektroonilised menetlusdokumendid, mida on kohtumenetluse käigus lihtsam teistele menetlusosalistele edastada või kättesaadavaks teha.Näiteks 1500 euro suuruse võla kohtu kaudu väljanõudmisel tuli varem maksta 320 ­eurot riigilõivu. Muudatusega vähenes riigilõiv 200 euroni juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil. Sama nõuet elektrooniliselt esitades on riigilõivu suuruseks 150 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kaudu esitades kõigest 45 eurot.Korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul langes riigilõiv 6391 eurolt maksimaalse 1200 euroni ning poole miljoni euro suuruses vaidluses 16 617 eurolt 3400 euroni.Muudatusega vähenes näiteks ka abielulahutuse riigilõiv, mida varem tuli maksta 320 eurot. Nüüd avaldust paberil esitades on see 100 eurot ning elektrooniliselt esitades 75 eurot.Kui tööandja on töötajale võlgu ning töötaja soovib esitada tööandja kohta pankrotiavaldust, siis enne muudatust oli selle toimingu riigilõiv 383 eurot. Muudatusega vähenes see kümne euroni avaldust paberil esitades ja viie euroni elektrooniliselt esitades. Põhiliselt on selliste juhtumite puhul tegemist saamata jäänud töötasu väljanõudmisega.

Allikas: Äripäev

Kommentaar

Lõivude tagastamist pole ette nähtud

Marko Aavik, justiitsministeeriumi asekantslerJustiitsministeerium nägi sellist soovi ette ning seetõttu viidi koos riigilõivude alandamisega sisse täiendus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusesse.Selle §2’1 lg 1 kohaselt menetlustoimingu eest, mis on tehtud enne 2012. aasta 1. juulit ning mille eest on tasutud riigilõiv enne 2012. aasta 1. juulit, tasutud riigilõivu vähendamist ega tagastamist ei saa taotleda põhjusel, et alates 2012. aasta 1. juulist kehtib menetlustoimingule madalam riigilõivumäär.Seega riigilõivude tagastamist ei ole lõivude alandamise põhjendusel ette nähtud.

Hetkel kuum