• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitussektor üllatas kiire palgakasvuga

    Eesti Panka üllatas teise kvartali kiire palkade kasv ehitussektoris, kehvemini läks aga tööstussektoril. Energeetikasektor on olnud pidevas kasvutrendis.

    Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on palgatõus ehituses kindlasti toimunud, kuid seda, kui suur on olnud reaalne tõus, on raske hinnata. “Usutavasti on oma mõju avaldanud nii eelmise aasta madal võrdlusbaas, ehitusturu mahtude (ja seetõttu ka hõivatud töötajate) oluline kasv kui ka riigi teravdatud tähelepanu ümbrikupalkade osakaalu vähendamisele ehitussektoris,” tõi Vink põhjusi, lisades, et kui riigi tõhus tegevus viimases asjas jätkub, võib eeldada ka palganumbrite statistikas trendi jätku. “Kindlasti on see korralikult makse tasuvatele ehitusettevõtetele, nagu Nordecon, hea uudis, sest ebaterve konkurents ju väheneb,” märkis Vink. Nordeconis on palka tema sõnul kogu aeg tasutud riigimakse arvestades ning seetõttu nii suurest tõusust kahjuks rääkida ei saa. “Küll aga oleme korrigeerinud töötasusid seal, kus turuolukord seda tingib,” lisas ettevõtja.
    Aak: number vastab tõele. NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak pidas statistikat elule vastavaks. “Meil on siin ainult valgekraed, oleme peatöövõtu organisatsioon, töötegijate palgatõusu kohta ei oska öelda, kuid vaadetes oma töötajate palkade arengut sel aastal, siis ma pigem arvan, et see number vastab tõele,” ütles Aak.
    Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul valmistas kõige suurema üllatuse ehitussektor. “Sektor hakkas väga madalalt tasemelt taastuma, kuid mahud pole veel buumiaegsed,” rääkis ta. Negatiivse üllatuse tõi aga tööstus, kus välisnõudluse vähenemine kahandas selle sektori kasvu kiirust. Viilmann soovitas ettevõtjatel suhtuda palkade kasvu tasakaalukalt olukorras, kus meie välisturud vaevlevad probleemides ja nende kasv pole nii kiire, nagu meie ettevõtted sooviksid. “Palgad ei tohiks kasvada majandusest kiiremini,” tõdes Viilmann. “Kui ettevõtte omanik näeb, et kasumi kasv on null, siis ega ta väga ei kipu palgatõusu pakkuma. Kui erasektoris reguleerib oma rahakott, siis riigisektoris on asi abstraktsem. Kui palk ei tõuse, siis arvatakse, et keegi oleks nagu paha. Tegelikult on see ju meie ühine pott,” naeris ökonomist.
    Palgatõus võtab tuure maha. Aak kahtles, kas ehitussektori 12 protsendi suurune palgakasv vastab tegelikule tootlikkusele. “Ilmselt nõudlus oli suur ja inimestel oli võimalik rohkem küsida, kuid see pole kahjuks seotud tootlikkuse tõusuga,” rääkis Aak. Tema sõnul on samal ajal muidugi ka ehituse hinnad tõusnud.
    Seda, et järgmisel aastal palgad ehituses samamoodi tõuseksid, Aak ei uskunud. “Minu isiklik arvamus on, et järgmisel aastal me sellist palgasurvet ei näe. Arvan, et ka ehitusmaht ei kasva järgmisel aasta enam nagu sel aastal, see jääb pigem samale tasemele. Kui nõudlust pole enam nii palju, siis ei saa ka palka juurde küsida,” rääkis Aak ja nentis, et 5protsendine palgatõus ilmselt jääb. “Vaadates praegu väljakuulutatavaid riigihankeid, tundub, et Euroopa raha ongi otsas, ehituses on ees keerulisemad ajad,” lisas ta.
    Tööhõive kasv aeglustumas
    Eesti Panga ökonomistide Natalja Viilmanni  ja Orsolya Soosaare sõnul tööturul hõive kasv jätkub, kuid väiksema kiirusega.Lähivaates võib tööturu arengut ohustada välisnõudluseoodatust nõrgem taastumine ning lisaks sellele võib tööjõunappus mõnel tegevusalal suurendada palgasurvet.Rahvaloenduse esialgsed andmed kinnitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb – seda nii loomuliku iibe kui ka negatiivse rändesaldo tõttu. Loenduse järgi on Eestis tööealisi elanikke 3,5% vähem kui jooksva arvestuse kohaselt. “See eristub selgelt ülejäänud majandusest. Seal võivad olla ka objektiivsed põhjused, et energeetikasektor ei olegi langenud, me ju tarbisime energiat ja nad hakkasid võib-olla ka rohkem eksportimad,” märkis Viilmann.Uuringus toodi veel välja, et inimesed vahetavad parema töökoha nimel sageli ka elukohta ning tendents on pigem liikumine Harjumaa suunas. “ Riigisisene migratsioon on meil Harjumaa suunas. Mitteaktiivsed inimesed, pensionärid ja ka invaliidid jäävad pigem maale paikseks,” märkis ökonomist.Ühe murekohana tõi Viilmann välja, et tööealiste inimeste passiivsuse põhjuseks oli ka haigus. “Kvartali põhjal võib see olla ka vaid müra, kuid, kui see jääb nii, siis see on muretsemise koht,” lisas ta.
    Kommentaar
    Töötuses on palgasurve väiksem
    Bo Henriksson, ABB ASi juhatuse esimeesArvata võib, et ehitusturg on praegu kriitilises faasis. Natuke on tõususuunas, kuid palju inimesi on läinud ka välismaale tööle, Soome näiteks. Kui tahad saada kvalifitseeritud tööjõudu, siis peaks ilmselt maksma natuke rohkem kui eelmisel aastal. See on probleem, seda ma kuulen ka oma klientidelt.Ka tööstussektoris on spetsialistidest puudus, kuid palgasurve pole olnud nii suur. See on ilmselt seetõttu, et masu ajal meie ei langetanud palku. Seetõttu pole mitmes firmas võrreldes möödunud aastaga ka palgatõusu olnud. Need, kes langetasid, nemad peavad kindlasti tasapisi tagasi tulema. Kui me loeme uudiseid, mis tulevad Lõuna-Euroopast ja ka Põhjamaadest, siis ega need positiivsed ole. Eks see pidurdab natuke.Meie sektoris suuri muutusi selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses ei tule. Meil on tehased täis, hoiame inimeste arvu samal tasemel. Natuke peaks ehk võtma juurde, kuid see tuleb võib-olla alles uuel aastal kõne alla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.