5. november 2012 kell 21:00

Kes keda? Obama vs Romney

Meeldigu või mitte, aga maailma võimsama riigi ehk Ameerika Ühendriikide presidendi valimisel on mõju ka rahaturgudele ja paljudele, muu hulgas ka Eesti investoritele. Küsimus on selles, kuhu oma raha investeerida või kuhu seda mitte paigutada.

Homme hommikuks võib juba järgmise presidendi nimi selge olla, olgu siis selleks teist ametiaega jätkav demokraat Barack Obama või järjekorras 45. presidendiks saav vabariiklane Mitt Romney. Emma-kumma saamisel presidendiks näevad analüütikud selgeid mõjusid ka rahaturgudele, samas kui osa teadlasi väidab, et mõjud tulenevad hoopis mujalt.

Romney ja aktsiad, Obama ja võlakirjad. Lihtsalt öeldes taandub asi sellele, et Romney valimisel saaksid positiivse tõuke aktsiad ning Obama võidu puhul ralliksid võlakirjad. Sellisel arvamusel on vähemalt analüütikud.

“Hiljutised uuringud viitavad, et institutsionaalsed investorid usuvad, et Obama võit kergitaks võlakirju, Romney võit aga aktsiaid,” kirjutas viimases analüüsis CIBC World Marketsi analüütik Peter Buchanan. Tema sõnul on nende firma nn Obama võidu portfell (koosneb peamiselt alternatiivse energia, tervishoiu ja kinnisvara aktsiatest) jäänud viimastel nädalatel alla Romney portfellile (koosneb tavapärastest energiafirmade, finantsettevõtete, kaitse- ja telekomifirmade aktsiatest).

Obama võidu korral kukuksid USA 10aastaste võlakirjade tootlused praeguselt 1,7%-lt 1,5%-le või madalamale, kirjutasid Barclayse analüütikud. Romney võidu korral prognoositakse võlakirjade tootluste tõusu 2%-le või kõrgemale. Vahe seisneb selles, et Obama tagasivalimisel tõuseks päevakorda mure USA nn fiskaalse kalju pärast. Romney võit tähendaks tõenäoliselt fiskaalse kalju ehk Bushi-ajastu maksusoodustuste ja automaatsete kulukärbete ajutist pikendamist.

Kas partei loeb? Barclays läks oma uuringus tagasi aastasse 1929, selgitamaks välja, kummast parteist pärit president soosib aktsiaturgude tõusu. Nende uuringu järgi pole selles arvestuses isegi mingit võistlust. Alates 1929. aastast on demokraadist presidendi ametiajal Standard & Poor’s 500 indeks tõusnud keskmiselt 10,8% aastas, samas kui vabariiklasest president on tähendanud turu tõusu 2,7% jagu aastas. Suur vahe.

Ometi leidis üks rühm USA teadlasi oma uurimuses, et investorid ei peaks keskenduma presidendi parteile, vaid tähelepanu peaks pöörama hoopis Föderaalreservi (Fed) tegemistele. “Meie analüüs toetab teesi, et väärtpaberite tootlused on oluliselt seotud Fedi monetaarpoliitika muutuste, poliitilise ummikseisu ja presidendi ametisoleku aastaga,” kirjutasid teadlased.

Nende sõnul peaksid aktsiainvestorid, eriti väikeettevõtetele keskenduvad investorid tähelepanu pöörama Fedi poliitika muutustele ning jätma enamjaolt tähelepanuta presidendi parteilise kuuluvuse. “Selgelt on aktsiaturud õitsenud ajal, kui Fed on järginud ekspansionistlikku monetaarpoliitikat,” leidis rühm. Praegu ei anna indikaatorid selget märki, milline õigupoolest on Fedi poliitika, sest vastukäivaid tegureid on omajagu. Kuid ühes asjas ollakse kindlad: “On väga suur tõenäosus, et Fed hakkab tulevikus palju piiravamat poliitikat ajama.”

Lisaks eespool nimetatuile on olemas veel ökonomistid, kes usuvad, et pole vahet valimiste võitjal, sest USA majandus kasvab niikuinii. Tarbijad on hakanud taas rohkem kulutama ja vähem säästma pärast seda, kui kodumajapidamiste võlatase kukkus 2003. aasta tasemele. Kinnisvarahinnad tunduvad taas jõudu koguma ning pangad on hakanud muretumalt raha välja laenama pärast enda kapitalpuhvrite kindlustamist.

Majandus kasvab niikuinii. Moody’s Analyticsi peaökonomist Mark Zandi ütles Bloombergile, et praegune stsenaarium näeb ette tugevamat taastumist USA majandusele. Zandi prognoosib käesolevaks ja tulevaks aastaks 2% majanduskasvu ning aastateks 2014–2015 peaks see kahekordistuma 4%ni, tarbimise, ehituse ja tööhõive numbrite paranemise toel.

Penn Capitali fondijuhi Eric Greeni sõnul soosib majanduskasv tööstusfirmasid, materjalide tootjaid ning energia- ja tehnoloogiafirmasid. Tavalised “kaitseaktsiad”, nagu kinnisvarafondid, tervishoiuteenuste pakkujad ja esmatarbekaubad, ei võida nõudluse kasvust nii palju.

Kui internetis ringi kolada, siis leiab erinevaid uuringuid presidendivalimiste mõjust aktsia- ja teistele rahaturgudele. Eel mainitud uuringud võivad investorit mõnevõrra aidata, kuid enda reaalsete investeerimisotsuste tegemisel jätaksin mina nende osakaalu üsnagi tagasihoidlikuks.

Hetkel kuum