Keskkonnakomisjon arutas jäätmemajanduse probleeme

Riigikogu keskkonnakomisjonis toimus jäätmemajanduse korraldamise teemaline arutelu, kus oma arvamust avaldasid nii Eesti Jäätmekäitlejate Liit kui ka kohalike omavalitsuste esindajad, samuti keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) aseesimees, Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg esitas Liidu nimel nägemuse praeguse süsteemi kitsaskohtadest ning ühtlasi rea ettepanekuid olemasoleva süsteemi täiustamiseks ning jäätmeseaduse muutmiseks.

Lahendustena pakuti nii tegevuslubade süsteemi loomist kui ka korraldatud jäätmeveo süsteemist loobumist ning naasmist vabaturu regulatsiooni juurde. EJKLi arvates oleks uus regulatsioon kasulik eelkõige kliendile, aga ka ettevõtjatele ning kohalikele omavalitsustele.

Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri olid ettepanekute osas kahtleval seisukohal. Omavalitsusesindajate sõnul peaks valdkonna areng olema kooskõlas jäätmehoolduse strateegiliste dokumentidega nagu riigi jäätmekava, mistõttu ei ole jäätmeseadust võimalik muuta enne kehtiva jäätmekava muutmist või uue jäätmekava kinnitamist. Samuti rõhutasid nad, et praegune korraldatud jäätmeveo rakendamine on seotud kohalikele omavalitsustele laekuva saastetasu eraldamisega ning see on eelduseks Euroopa Liidu Fondidest toetuse saamiseks.

 Keskkonnaminister Pentus-Rosimannus pidas jäätmekäitluse süsteemi täiustamist ja tarbijale sõbralikumaks muutmist käsitlevat arutelu äärmiselt vajalikus, juhtides samas tähelepanu ka keskkonnakomisjoni istungil esitatud süsteemi muutmise ettepanekutes sisalduvate eelduste nõrkadele külgedele.

 Keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul oli arutelu põhjalik ja selle käigus tõstatus hulgaliselt detaile puudutavaid küsimusi, mille juurde tuleb komisjonis kindlasti tagasi pöörduda, ent kindlasti ei hakata praegu kehtivat omavalitsuste vahendusel korraldatud jäätmeveo süsteemi muutma uisa-päisa. „Kõigi võimalike muudatuste eelduseks peaks olema kaks peamist taotlust: esiteks, et need teevad kodaniku jaoks prügimajanduse mugavamaks ja soodsamaks ja teiseks, et keskkond muutub puhtamaks ja turvalisemaks. Muudatusi ainult muudatuste pärast me ei tee,“ ütles Lukas.