6. november 2012 kell 21:00

Tartu esimene ettevõtja

Suure tõenäosusega valitakse neljapäeval Eesti Olümpiakomitee presidendiks Neinar Seli. Kes aga on Eesti uus spordijuht? Hea ärivaistuga Neinar Seli (52) on üks esimesi Tartu eraettevõtjaid, kes alustas juba nõukogude ajal kõikvõimalike kaupadega äritsemisega. Ettevõtluspisik lõi Selil välja kooliajal, kui ta üritas kõike, mis vähegi võimalik, rahaks teha. Ärikaelu soosis sporditegemine ning laagrites ja võistlustel käimine. Hiljem müüs ta koduaias kasvatatud salatit, roose ja tulpe.

Ametlikult hakkas Seli äri ajama 1988. aasta alguses, kui töötas veel Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhatajana. Toona asutati koos praeguse Salvesti omaniku Veljo Ipitsaga kaubandus-teeninduskooperatiiv Figaro, mis müüs jalanõusid, riideid, elektroonikat, vahendas arvutitehnikat, autosid, naftasaadusi, valuutat.

Oma esimese miljoni teenimisest Seli täpsemalt rääkida pole soovinud. Ta on meedias oma algkapitalina viidanud USAst saadud kopsakale pärandusele või siis rääkinud, et raha ettevõtete erastamiseks ja kinnisvara ostmiseks tuli hoopis USA suurinvestoritelt, kellega tutvus väliseestlaste vahendusel.

Tartu Kommertspanga vari. Seli kunagise selgituse kohaselt tundsid USA investeerimisfondid huvi Baltimaadesse ja Venemaale investeerimise vastu. Nad soovisid leida projektijuhte, kes aitaks raha Eestisse paigutada. Seli seda ülesannet enda väitel täitiski ja teenis algkapitali, mida hakkas investeerima. Samas pole Seli täpsemalt rääkinud, kes täpselt need investorid olid, kelle raha ta vahendas.

Seetõttu on spekuleeritud, et salapäraste USA investorite tegelikud elukohad asusid hoopis Tartus. Sellisele hüpoteesile viitab ülikoolilinnas ringlev kuuldus, et Seli kasutas Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni liikmena osavalt ära oma staatust.

Tartu Kommertspanga üks pankrotihalduritest oli praegune peaminister Andrus Ansip. Panga likvideerimiskomisjoni töös osales ka advokaat Helmut Pikmets, kes on hiljem olnud nii Ansipi kui ka Seli äripartner ja on osalenud äritehingus Tartu linnaga, kui linnapeaks oli Ansip. Selles tehingus oli oluline rolli ka offshore-piirkonnas registreeritud ettevõttel, mille omanikku avalikkus praeguseni ei tea, sest Ansip ja Seli ei soovi toimunut meenutada. Põhjalikumalt kirjutas Äripäev nendest salapärastest tehingutest selle aasta 12. oktoobril.

Oma ühes olulisemas ettevõttes Estiko oli Seli alguses väikeomanik. Selle ülevõtmisel tekkis tal 1999. aastal konflikt suurima aktsionäri Kalju Hellenurmega, kes ütles toona, et tal ei ole Seliga mitte võimuvõitlus, vaid tegemist on erinevate arusaamadega äriajamisest. “Seli oskab organiseerida äri nii, et kui asi hästi läheb, on ta osanik, kui halvasti läheb, on teised süüdi,” kommenteeris Hellenurm toona. Lõpuks otsustas Hellenurm taanduda ja müüs oma osaluse.

Äripartner Veljo Ipits on endist vasaraheitjat Selit iseloomustades öelnud, et Seli sarnaneb teerulliga – on töökas ja sihikindel, aga raske iseloomuga. Kui Seli midagi pähe on võtnud, siis on teda väga raske ümber veenda ja peatada. Selisse on justkui sisse programmeeritud, et ta peab alati olema võidumees.

Alati pole Seli saavutanud oma tahtmist. 1990ndatel üritas ta saada Tartu linnapeaks, kuid ebaõnnestus. Vahepeal otsustas riigikokku kandideerida, tüdines aga kiiresti riigikogu liikme tööst. Samas ei ole ta poliitikast kuhugi kadunud ja on endiselt Reformierakonnas mõjukas tegelane, kes muu hulgas on nõu ja jõuga aidanud peaministriparteil rahaasju korraldada.

Seli ja Ansipi hästi liikunud vanker. Selist rääkides ei saa üle ega ümber Andrus Ansipist, kes aitas Seli äridele 1990ndate alguses hoo sisse lükata. Seli oli aga see, kes Ansipi poliitikasse ehk Tartu linnapeatoolile tõi. Seliga lõi Ansip käed 1993. aastal. Kahe mehe koostööna tekkis kinnisvarale spetsialiseerunud AS Rondam. Esimese suure tehingu tegid mehed 1993. aastal, ostes ära Tartu KEKi peahoone. Nad maksid toona sularahas üle 3 miljoni krooni.

Osalust Rondamis varjasid Seli ja Ansip alguses samanimelise offshore-firma taha. Oma partnerlust ei varjanud nad aga 1993. aastal loodud kinnisvarafirmas Livonia Kinnisvara, kus osalus jagunes kahe mehe vahel pooleks. Hiljem on Ansip öelnud, et loovutas oma osaluse kinnisvarafirmas kohe Selile ja ka Rondamis pole ta kunagi aktsionär olnud, vaid ainult tegevjuht, sest tal polnud piisavalt raha, et koos Seliga miljoneid investeerida.

Salapärane kohtumine

Sel suvel jäid Neinar Seli ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar fotograafi objektiivi ette, kui läksid ühisele meresõidule. Linnapea Savisaare päevakavas kohtumist Seliga ei olnud. “Linnapea Edgar Savisaar juhib nõupidamist linnapea nõuniku Moonika Batrakovaga,” oli märgitud meeri päevakavasse. See ei olnud otseselt vale, sest ka Batrakova osales Savisaare ja Seli ühisel kaatrisõidul.See suvine kohtumine on tekitanud mitmeid spekulatsioone. Arvatakse, et just sellest kohtumisest tasub otsida põhjusi, miks Reformierakonna juhid võtsid Silver Meikari paljastusest alguse saanud rahastamis­skandaalis üleoleva positsiooni.Tõenäoliselt oli Selil kohtumise üks eesmärk saada Savisaare toetus olümpiakomitee presidendivalimisteks. Savisaarega tasus sel teemal rääkida, sest osa spordialaliite juhivad keskerakondlased.On aga arvatud, et sel kohtumisel rääkisid kaks mõjukat poliitikut ka Tallinna Sadamas toimunud tehingutest, mille tõstatas riigikontroll, ning Reformierakonna rahastamisskandaalist. Suvel oli oht, et Reformierakonna koalitsioonipartner IRL hakkab nõudma justiitsminister Kristen Michali tagasiastumist, ning oravatel oli vaja Savisaare abil enda tagalat kindlustada.Tulevikus saab näha, kas Seli lubas ka Savisaarele midagi Reformierakonna nimel vastu või oli meresõidu teemaks ainult Seli kandideerimine.Seliga koos äri teinud on tagantjärele kurtnud pettasaanu tunnet. Seli ei ole sirgjooneline, jätab kokkulepped hägusaks, et oleks tõlgendamisvõimalusi.Teised jällegi on väitnud vastupidist, et Seli hindab kokkuleppeid ja peab neist kinni. Seli ise on öelnud, et tema ärikreedo on mitte olla ja jääda teistele võlgu.

Hetkel kuum