12. november 2012 kell 21:00

Mees, kes ostis endale kuldmunad

Pärast seda, kui Vene riigiettevõte Rosneft ostis osaluse ettevõttes THK-BP, sai THK-BP suurimast eraaktsionäri st Viktor Vekselbergist Venemaa kõige rikkam inimene. Vekselbergi vara väärtus tõusis hinnanguliselt 1,5 miljardi dollari võrra ning saavutas 18 miljardi dollari piiri.

Bloombergi hinnangul on nüüd Vekselbergi vara väärtus 700 miljoni dollari võrra suurem Vene rikkurite edetabeli esimesel real olnud Ališer Usmanovi (Gazprominvestholdingu peadirektori) omast. Nagu väidab Vekselbergi esindaja Andrei Štorh, kavatseb miljardär tegeleda põhiliselt investeeringutega tehnoloogiasektorisse. “Tehing oli THK-BP 15aastase ajaloo loogiline lõpp,” on Štorh veendunud.

Naftaärist Vekselberg aga lahkub. “Ei, ei kavatse,” tsiteeris agentuur RIA Novosti Vekselbergi vastust küsimusele, kas ta plaanib edaspidi naftaäris tegutseda. Sealjuures rõhutas miljardär, et ei kavatse tegeleda naftaga ei Venemaal ega mujal maailmas.

Saatuse munad. 2010. aastal linastus Vene kinodes komöödia “Meie Russia: Saatuse munad”. Filmi üks peategelasi on ärimees Viktor, kes varjab seifis kuldmune. Nende võlujõud on suur: silitad mune ja sinu varandus kasvab.

Filmis kujutatud ärimehel on palju ühist Viktor Vekselbergiga: nimi, varandus – ja munad. Nimelt ostis Vekselberg 2004. aastal Forbesi perekonnalt unikaalse kollektsiooni – maailmakuulsa kullassepa Peter Carl Faberge 180 juveelitoodet, sh üheksa “imperaatori” lihavõttemuna. Üle 100 miljoni dollarine tehing vormistati Vekselbergi loodud mittetulundusfondi Svjaz Vremen (aegade side – toim) kaudu. Tehingu ametlikuks põhjenduseks oli, et Vekselberg tahab tuua Venemaale tagasi rahvale kuuluva  varanduse.

Vaskkaablist alumiiniumkroonini. Perestroika lõpus andis Mihhail Gorbatšov rohelise tule kooperatiividele ja Vekselberg ei lasknud võimalust mööda. Ta võttis vanadest kaablitest välja alumiinium- ja vasksooned ja müüs neid Saksamaale hinnaga 3000 dollarit tonn. Kaabli kokkuostuhind oli 100 dollarit tonn.

Esimese firma sünd. Juba 1991. aastal lõi Vekselberg koos oma kursusekaaslase Leonard Balavatnikuga firma Renova. Vase müügist saadud rahaga ostis Renova Läänes kokku tol ajal Venemaal suures defitsiidis olnud arvuteid ja vahetas need erastamisväärtpaberite vastu. 1990. aastate keskpaigaks oli Ranoval juba nii palju erastamisväärtpabereid, et võis hakata tehaseid massiliselt kokku ostma. Vekselbergi huvitas kaks suunda: nafta ja värvilised metallid. Suurt äri otsustasid semud alustada alumiiniumist.

Enne 1990. aastate keskpaika olid Regnova kontrolli all Irkutski ja Uurali alumiiniumtehased. 1996. aastal algatas Vekselbergi ja Blavatniku ühisettevõte Irkutski ja Uurali alumiiniumtehaste ühinemise. Nende baasil loodi uus ettevõte – SUAL.

1997. aastal tegi SUAL läbi märkimisväärse kasvu – ta sai endale boksiitide Kesk-Tjumen maardla kaevandusloa. Maardla mahuks hinnatakse 260 miljonit tonni. Arvatakse, et see on üks suurimaid omataolisi maardlaid maailmas. 2000. aastal lõi Vekselberg kontakti veel ühe alumiiniumhiidlase – ettevõtte Trastkonsalt – enamusaktsionäri Vassili Anisimoviga. Vekselberg veenis teda ühinema SUALiga. 2001. aastal kuulus SUALi gruppi juba neli alumiiniumtehast: Uurali, Bogoslovski, Irkutski ja Kandalakški. Samuti ühendas grupp 19 alumiiniumettevõtet üheksas Venemaa regioonis. Laienemine jätkus.

THK – äri makromolekul. Vastavalt erastamisplaanile kuulus ASi THK kümme ettevõtet, sh nafta ja gaasi tootmisega tegelevad ettevõtted. 1997. aastal ostsid Viktor Vekselbergi ettevõte Renova ja Alfa Grupi loodud ettevõte Novõi Holding 40 protsenti THK aktsiatest.

Aktsiate eest maksis valdusfirma 25 miljonit dollarit ja kohustus viima ellu investeerimisprogrammi mahuga 810 miljonit dollarit. Sealjuures kõigi aktsiate turuväärtus erastamise ajal oli 5 miljardit dollarit. Pealegi, 810 miljonist sai riik endale kõigest 170 miljonit, ülejäänud raha aga jäeti THK-le tootmise arenguks. Neid miljoneid kasutati aga mittesihtotstarbeliselt. Kuid Novõi Holdingu suhtes algatatud juurdlus lõpetati, kuna ettevõte oli likvideeritud.

THK uued omanikud paistsid silma oma jäiga käitumisstiiliga. 1998. aastal, kui THK ostis pankrotistuva ettevõtte Sidanko võtmetähtsusega osa ASi Tšernogorneft, sai alguse THK konflikt ettevõttega Sidanko. THK tegevus Sidanko suhtes põhjustas USA negatiivse reaktsiooni, kuna “solvatud” ettevõtte üks aktsionäridest oli Ameerika ja Briti ühisfirma BP Amoco. Selle tagajärjel peatas USA mingiks ajaks laenu andmise THK-le. Kuid lõpuks saavutati kompromiss: 2001. aastal sai THK Sidanko aktsionäriks. Nüüdsest kuulub enamus direktorite nõukogus THK-le, kuid veel kolm aastat juhib ettevõtet BP Amoco Robert Sheppardiga eesotsas.

Võimuvõitluses jääb peale rikkam. 2000. aastal soetas THK Orenburgi naftaettevõtte ONAKO aktsiate kontrollpaki ning seejärel sattus konflikti ettevõttega Slavneft, kuna soovis kontrollida selle tütarettevõtteid. 2002. aastal ostsid THK ja Sibneft ettevõtte Slavneft ära.

2003. aastal 1. septembril teatasid naftagigant British Petroleum (BP) ja ettevõte Alfa-Grupp koos valdusfirmaga Access/Renova strateegilise partnerluse sõlmimisest ja soovist ühendada oma naftavara Venemaa ja Ukraina territooriumil. Selle tulemusena tekkis valdusfirma THK-BP. Tol hetkel oli uus valdusfirma naftavarude ja nafta tootmismahtude poolest Venemaal suuruselt kolmas.

Ja veel Venemaa Räniorg. Peale kõige selle tegeleb Vekselberg aktiivselt Venemaa keemiatööstusega. Ettevõttele Renova kuulub 50,6 protsenti masinaehitusega tegeleva Uurali Turbiinitehase aktsiatest. Ettevõte Renova-StroiGrup tegeleb ehituse ja kinnisvaraarendusega. Vekselbergi huviringi kuuluvad ka taristuäri, telekommunikatsioon ja kaubandus. Seoses viimasega lõi Renova supermarketite keti. Kuid Vekselbergi üks kuulsamaid projekte on Skolkovo – Venemaa Räniorg.

Kuid hoolimata kõikidest nendest äriprojektidest reageerisid välisajakirjanikud Vekselbergi Venemaa rikkaimaks inimeseks nimetamisele küsimusega, kas see on toosama mees, kes ostis endale munad. Viktor Vekselberg, maailma suurima Faberge erakollektsiooni omanik ja inimene, keda Vene meedia tituleerib isandaks, tõi 2004. aastal (siis, kui oligarh Mihhail Hodorkovski kohale kogunesid pilved) Venemaale varanduse – oma väljaostetud munad.

Kes on kes

Viktor Vekselberg

Lõpetanud Moskva Raudteeinseneride Instituudi.1991. aastal teenis raha mähisest puhastatud vaskkaablite väljaveoga Venemaalt Saksamaale.2012. aasta oktoobrini oli THK-BP suurim eraaktsionär.Tekkisid lahkarvamused ettevõtte Rusal (maailma suurim alumiiniumitootja) põhiomaniku Oleg Deripaskaga ettevõttele Rusal kuuluva Norilski Nikeli aktsiapaki müügi üle. 2012. aasta märtsis lahkus Vekselberg demonstratiivselt ettevõtte Rusal  direktorite nõukogu esimehe ametikohalt.  Vene innovatsioonikeskuse Skolkovo ehituse koordinaator.Üle 10% varast moodustab osalus innovatsioonidega tegelevates Šveitsi ettevõtetes Sulzer ja Oerlikon.Omab maailma suurimat Faberge juveelide kollektsiooni (umbes 700 eset, sh üheksa nn imperaatori lihavõttemuna).

Allikas: Vene Forbes

Tasub teada

Juudi juuri ei taha meenutada

sündinud 1957. aastal Ukrainas Lvivi oblastis Drogobõtši linnas. Kui uskuda elulugude veebilehte Liga Poleznõhh Ljudei, olid sugulussidemed nende perekonnas väga iseäralikud: ema ja tema sugulased – suurearvuline ukraina perekond –, ja oli isa Feliks Vekselberg, aga mitte ühtki tema sugulast.Drogobõtšis elas enne sõda 15 000 juuti, pärast sõja algust põgenesid vaid üksikud, sh Feliks Vekselberg. 1944. aastal kõik linnas elavad juudid hukati. 17 aastat elas Viktor Vekselberg selles linnas ja ei teadnud, et 18 tema isapoolset sugulast on linna lähedale ühishauda maetud.Võib-olla sellepärast Vekselberg ei armastagi oma juudi juuri meenutada. Igal juhul passi järgi on ta venelane. Ühes intervjuus ütles ta: “Juudid mind omaks võtta ei taha, kuna minu ema on venelane. Venelased ei pea mind aga venelaseks, kuna isa on juut.”

Hetkel kuum