• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarvest paistab vastuolu põhiseadusega

    Riigieelarves on muutunud tuludeks omavalitsuste tulubaasi osaks olevad maksud. Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks ja osa keskkonnatasudest, mis seaduste alusel kohaliku omavalitsuse eelarve tuludena laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvetesse.

    Kehtiv riigieelarve baasseadus ei tunne mõistet “edasiantavad maksud”. Riigieelarve seaduse kohaselt on riigieelarve sisuks eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadusele.Kuidas siis kohalike eelarvete tulud saavad olla samaaegselt riigi tulud? Kas riik soovib näidata kellelegi, kuidas riigi tulud pidevalt kasvavad? Või soovib riik kohalikku eelarvesse laekuvate tulude arvel lihtsustada riigieelarve positsiooni parandamist ehk eelarve defitsiidi kunstlikku vähendamist?
    Kuidas sel juhul kajastame avaliku sektori tulusid? Üldjuhul liidetakse riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalikku sektorisse kuuluvate üksuste tulud. Kui ka edaspidi seda nii teha, kajastatakse osa tulusid kahekordselt, kuna nn üleantavad maksud kajastuvad nii riigieelarves kui ka kohalikes eelarvetes tuluna. Või ei saa omavalitsus kajastada neid vahendeid maksutuluna, vaid juba eraldise või toetusena? Ükskõik mis sellise muutuse põhjuseks püütakse tuua, ei õigusta see kehtiva riigieelarve baasseaduse rikkumist.Tegelikkuses viib see järjest suuremale fiskaalsele tsentraliseerimisele, mida on keskvalitsus harrastanud juba aastaid, ja kohalike omavalitsuste muutmisele riigiorganite ripatsiks, kellel järjest väheneb õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi ja võimalus ise otsustada talle laekuvate tulude üle.
    Lisaks eelnevale on riigieelarve aastatega muutunud järjest läbipaistmatumaks. Kui veel 10 aastat tagasi nägi tavakodanik riigieelarvet lugedes, milliseid kulutusi tegi ministeerium või muu riigi institutsioon väga täpselt (palgad, majanduskulud, investeeringud ehk kümneid ridu erinevaid kulutusi), siis nüüd näeme ainult mõnda kulu rida: millised on tegevuskulud kokku, antud toetused ja muud ülekanded, tööjõu ja majanduskulud, antud siirded riigiasutustele, mis kodanikule ei ütle mitte midagi. Ka riigieelarve seaduse seletuskiri ei aita siin palju kaasa. Kas tahamegi, et kodanik ei teaks, kuidas tema makstud maksudest laekunud raha kulutatakse? Seaduse rikkumine tulude kajastamisel ja kodaniku jätmine ilma piisavast informatsioonist ei tohi olla seadusandja tegevuse sisu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.