21. november 2012 kell 21:00

Julge Undi rind on rasvane

SEB Panga juht Riho Unt on julge mees: sellal kui teised suurettevõtjad Jüri Käoga eesotsas räägivad, et palgatõusust pole pääsu, lajatab tema: palku pole tarvis tõsta, sest ega inimesed minema ei lähe, kui palku ei tõsteta.

Osaliselt on tal ilmselt õigus: kõik kohe muidugi minema ei jookse. Iseasi, mis nad mõtlevad: sellise avaldusega juht just poolehoidjaid ei kogu. Kõik ei pruugi säärast otsekohesust kõrgelt hinnata, kuigi tööandja poolelt vaadates on palk ju kulu, mida tuleb hoida nii madalal kui võimalik ja nii kõrgel kui ettevõtte edukaks toimimiseks vajalik. Ei maksa arvata, et kõik juhid, kes palgasurvet tunnetavad, seda kulurida jooksujalu priskemaks ajama tõttavad. Seda enam, et 2013. aasta seisud ülearu roosilised ei ole, eksporditurul tegutsejatele eriti, ja pealegi teavad kõik juhid, et palgatõus ei tee inimesi alati automaatselt tegusamaks, töötulemusi paremaks.

On küll, kuhu minna. Riskantsed on Undi sõnad sellegipoolest, sest neist kumab arrogantsi. On asju, mille väljaütlemine reedab selgesti suhtumist ka oma meeskonda, ja Undi jutt on just säärane. Kuhu teil ikka minna! Tegelikult ju on. Soome ja Rootsi on nii lähedal, andekatele inimestele on terve ilm valla.

Ülal kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri, et madalad palgad pole enam konkurentsieelis, vaid järjest enam muutumas majanduse pikaajaliseks riskiks. Julge hundi rind on küll rasvane, aga mõnel pool lisatakse sellele ütlemisele juurde, et julge susi leiab kiire otsa.

Hetkel kuum