21. november 2012 kell 21:00

Uus luud: firma ellujäämiseks pooled töötajad minema

Vaevalt kuu aega ametis olnud Estonian Airi (EA) juht Jan Palmér lasi ühe hoobiga lahti pool lennufirmat, jättes tööta 146 inimest.

Äripäev tunnustab Palmeri otsusekindlat tegutsemist lennufirma päästmisel. EA viis praegusesse kriisi nimelt pea liiva alla peitmine ja lahenduste edasilükkamine. See, et endise juhi Tero Taskila lubadused aastaks 2014 kasumisse jõuda on muinasjutt, millel tegeliku eluga kokkupuutepunkte vähevõitu, oli majandusminister Partsi ja EA juhtide vastastikusest pingpongimängust kahjuminumbrite varjamisel aimata ammugi.

Lennufirma tänavuse esimese poolaasta kahjum, 14,9 miljonit eurot, pidi paratamatult kainestama suurimadki praeguseks lahti lastud Tero Taskila strateegiast joobunud optimistid. 2,5 miljoni eurose kahjumiga kuus jätkata olnuks tõepoolest hukatuslik.

Rahasüsti on vaja. Kõigi riigifirma probleemide lahendamine ei ole praegu siiski üksnes ettevõtte juhtkonna käes. Ilma rahasüstita EA ellu ei jää, see on nüüdseks selge.

Kuid see, kas riik lennufirmasse raha süstida võib, sõltub Euroopa Liidu otsusest. Riigiabi andmine tuleb kooskõlastada Euroopa Komisjoni konkurentsipeadirektoraadiga ning see on lubatud juhul, kui erainvestor oleks nõus samadel tingimustel ettevõttesse raha juurde panema.

Kuna praktikas seda olukorda n-ö testida pole võimalik, jääbki EA rolliks siinkohal Euroopa struktuure rahasüsti majanduslikus mõistlikkuses veenda.

Teiseks, ligi 150 inimese koondamine tähendab firmale väljaminekut. Hinnanguliselt kaks miljonit eurot koondamishüvitisteks pole juba teenitud kahjumitega võrreldes küll suur summa, kuid praeguses olukorras pole lennufirmal ainsatki miljonit ülearu. Lendurite ametiühing on juba avaldanud pahameelt, sest sai masskoondamisest teada ajakirjanduse vahendusel, mitte firma juhtkonnalt.

Kahjunõue kummitab. Õnneks ei plaani allesjäävad töötajad kohemaid streikima hakata, aga seegi pole välistatud, kui lennufirma nõukogu esimehele Erkki Raasukesele pikalt pinnuks silmas olnud kollektiivlepingute asjus uuele kokkuleppele ei jõuta. Streigiga seotud kulud võiksid pingelise eelarvega firmale ränga hoobi anda.

Esialgu on lendurid otsustanud siiski rahumeelse tee otsimise kasuks, pöördudes riikliku lepitaja poole.

Kolmandaks, Bombardier, mille lennukite ostmisest EA aastaid tagasi loobus, on pöördunud kohtu poole ja soovib ostmata jäänud lennukite eest hüvitist nii lennufirmalt kui ka riigilt. Kahjunõude summat ei ole avaldatud, kuid kui koondamishüvitiste väljamaksmine ja kahjunõude tasumine peaksid sattuma ajaliselt liiga lähestikku, võib see firma viia likviidsuskriisi.

Kuna EA peab nõuet alusetuks ja kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, on siiski tõenäolisem, et kahjunõude väljamaksmist õnnestub vähemasti edasi lükata, kui ka mitte vältida.

Karm tegelikkus. Ohtudele vaatamata olid rängad otsused paratamatud. Soovunelmates elamine on maksumaksjale niigi kalliks maksma läinud: karmile tegelikkusele otsavaatamine on kahtlemata mõistlikum.

Palmer räägib aasta kasumi asemel ettevaatlikult jooksvasse kasumisse jõudmisest suveks ning lennunduses kogenud inimesed peavad seda plaani realistlikuks. Sihtkohtade piiratus on praeguses seisus kasumlikkuse saavutamise paratamatu eeltingimus.

Hetkel kuum