Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad tunnetavad välispartnerite ettevaatlikkust
Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 3,4 protsenti, mis on globaalsete majandusmurede taustal hea näitaja. Samas on kauni kasvunumbri taga järjest pikemaks veniv must vari, mis iseloomustab eksportööride keerulisemaks muutuvat olukorda.
Majanduskriis on turgutanud eestimaalaste ettevõtlikkust ning lisaks suurele hulgale uutele ettevõtetele, on pikenenud ka eksportööride read 2007. aasta 9000 firmalt 12 000 ettevõtteni eelmisel aastal ehk iga kaheksas Eesti ettevõte ekspordib kaupu või teenuseid. Eesti ettevõtete maine ja usaldusväärsus Põhjamaades on pärast kriisi oluliselt paranenud ja see võimaldab eksportijatel kaupu peamistel turgudel realiseerida paremate marginaalidega kui enne kriisi.
Kriisi positiivne mõju. Eesti on väga väike riik ning on ka edaspidi mõjutatud sellest, mis toimub välisturgudel.
Seega tuleb hoolega jälgida meelsust peamistes ekspordiriikides, kuna see peegeldub 6–12kuulise viitega tagasi Eesti ettevõtjatele. Oleme viimase kahe kuuga külastanud 900 ettevõtet. Ettevõtjad tunnevad, et majanduskriisi negatiivsete mõjude kõrval on ka positiivseid külgi.
Kui enne majanduskriisi oli ka Põhjamaades palju ajaloolistele sidemetele taanduvaid ärisuhteid, siis nüüd üldise majanduse jahtumise taustal on Eesti ettevõtjatel tekkinud oma konkurentsivõimelise hinna, hea paindlikkuse ja kvaliteedi tõttu üsna hea võimalus end läbirääkimiste laua taha manööverdada. Mis on ka mõningatel juhtudel toonud kiire kriisieelse ekspordimahtude taastumise. Asjad on läinud paremaks ning väljavaated 2013. aastaks pole laita, kuid samas on pea kõik eksportöörid tunnetanud kiiresti muutuvaid meeleolusid Põhjamaades. Välispartnerid on aasta lõpus järgmise aasta tellimusi tehes märksa ettevaatlikumad. Sama trendi kinnitab ka SEB ja Deloitte’i Põhjamaade juhtivate ettevõtete hulgas regulaarselt läbiviidav kindlustunde ja investeerimisplaanide uuring, mis Rootsis sel aastal esimest korda näitas majandusaktiivsuse vähenemist.
Eksimisruumi napilt. Ettevõtjad saavad ka aru, et ei tasu liialt tonte seinale maalida ning ettevaatlikkuks jäädes tuleb otsida uusi võimalusi nii riskide hajutamisel kui uute ärivõimaluste ärakasutamisel. Investeerimisotsuste edasilükkamine võib tunduda mõistlik ja turvaline, kuid samas võib heade ärivõimaluste käestlaskmine tihedas konkurentsiolukorras anda pikaajalisi tagasilööke. Eesti hetke majanduskeskkonnas on seega hulgaliselt nii võimalusi kui ka karisid, seetõttu on eksimiseks on ruumi küllalt napilt.