• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad tunnetavad välispartnerite ettevaatlikkust

    Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 3,4 protsenti, mis on globaalsete majandusmurede taustal hea näitaja. Samas on kauni kasvunumbri taga järjest pikemaks veniv must vari, mis iseloomustab eksportööride keerulisemaks muutuvat olukorda.

    Majanduskriis on turgutanud eestimaalaste ettevõtlikkust ning lisaks suurele hulgale uutele ettevõtetele, on pikenenud ka eksportööride read 2007. aasta 9000 firmalt 12 000 ettevõtteni eelmisel aastal ehk iga kaheksas Eesti ettevõte ekspordib kaupu või teenuseid. Eesti ettevõtete maine ja usaldusväärsus Põhjamaades on pärast kriisi oluliselt paranenud ja see võimaldab eksportijatel kaupu peamistel turgudel realiseerida paremate marginaalidega kui enne kriisi.
    Kriisi positiivne mõju. Eesti on väga väike riik ning on ka edaspidi mõjutatud sellest, mis toimub välisturgudel.
    Seega tuleb hoolega jälgida meelsust peamistes ekspordiriikides, kuna see peegeldub 6–12kuulise viitega tagasi Eesti ettevõtjatele.  Oleme viimase kahe kuuga külastanud 900 ettevõtet. Ettevõtjad tunnevad, et majanduskriisi negatiivsete mõjude kõrval on ka positiivseid külgi.
    Kui enne majanduskriisi oli ka Põhjamaades palju ajaloolistele sidemetele taanduvaid ärisuhteid, siis nüüd üldise majanduse jahtumise taustal on Eesti ettevõtjatel tekkinud oma konkurentsivõimelise hinna, hea paindlikkuse ja kvaliteedi tõttu üsna hea võimalus end läbirääkimiste laua taha manööverdada. Mis on ka mõningatel juhtudel toonud kiire kriisieelse ekspordimahtude taastumise. Asjad on läinud paremaks ning väljavaated 2013. aastaks pole laita, kuid samas on pea kõik eksportöörid tunnetanud kiiresti muutuvaid meeleolusid Põhjamaades. Välispartnerid on aasta lõpus järgmise aasta tellimusi tehes märksa ettevaatlikumad. Sama trendi kinnitab ka SEB ja Deloitte’i Põhjamaade juhtivate ettevõtete hulgas regulaarselt läbiviidav kindlustunde ja investeerimisplaanide uuring, mis Rootsis sel aastal esimest korda näitas majandusaktiivsuse vähenemist.
    Eksimisruumi napilt. Ettevõtjad saavad ka aru, et ei tasu liialt tonte seinale maalida ning ettevaatlikkuks jäädes tuleb otsida uusi võimalusi nii riskide hajutamisel kui uute ärivõimaluste ärakasutamisel. Investeerimisotsuste edasilükkamine võib tunduda mõistlik ja turvaline, kuid samas võib heade ärivõimaluste käestlaskmine tihedas konkurentsiolukorras anda pikaajalisi tagasilööke. Eesti hetke majanduskeskkonnas on seega hulgaliselt nii võimalusi kui ka karisid, seetõttu on eksimiseks on ruumi küllalt napilt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.