27. november 2012 kell 21:00

Ligi: Eesti ajab Kreekat aidates ka enda asja

Rahandusminister Jürgen Ligi jäi eile Kreeka võlakergenduse kohta sündinud kokkulepet kommenteerides napisõnaliseks.

“Lähtekoht on siiski see, et Eesti ajab laenuabi andes Euroopa majanduse stabiliseerimise ja koostöö, seega ka enda asja, mitte ei tegele kahjude kirjendamisega,” vastas Ligi küsimusele, kuidas puudutab Kreeka võlakoorma kergendamine seda abi, mille andmises on osalenud Eesti.

“Praeguses kokkuleppes on kaitstud ka meie osalusel antud laenud,” kinnitas Ligi.

Eile jõudsid eurogrupi rahandusministrid ja IMF taas hommikusse veninud kõnelustel lõpuks kokkuleppele Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmises. Kui parlamendid muudetud abiprogrammi kinnitavad, saab Kreeka järgmised 34,4 miljardit eurot detsembris kätte.

Veelgi olulisem oli Kreekale antud abilaenude tingimuste leevendamise kokkulepe, mis vähendab riigi võlakoormat kümnendi lõpuks 40 miljardi euro võrra. Võlatase alaneks praegu ligi 175 protsendilt 124 protsendile SKPst.

Abilaen pole tulu teenimise koht. Kreeka abistajatele tähendab muudetud programm vähem tulu Kreekale antud laenudelt ning kolmkümmend aastat ootamist, enne kui Kreeka ükskord oma võlgu tagasi maksma hakkab.

Päriselt pole laualt kadunud ka võimalus, et kaugemas tulevikus tuleb siiski kaaluda ka Kreeka võla osalist mahakirjutamist.

“Kui Kreeka on saavutanud või saavutamas eelarves primaarset ülejääki ning täitnud kõik tingimused, siis võime vajadusel kaaluda täiendavaid võla kogusumma vähendamise meetmeid,” ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kohtumise järel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Praegu ei olnud see variant veel mõeldav, mis sundis otsima keerulisemaid teid. Muu hulgas kavandama Kreeka kord juba restruktureeritud võlakirjade tagasiostmist suure allahindlusega.

See on kokkuleppes üks riskantsemaid osi, kuna võlakirjade omanikud ei pruugi pakkumisega kaasa tulla. Kui hinnaks on möödunud reede sulge­mishind, nagu eurogrupp kohtumisele järgnenud avalduses märgib, ei pruugi see olla piisavalt ahvatlev, kommenteeris Brüsseli Bruegeli mõttekoja teadur Zsolt Darvas.

Lisaks on Kreeka võlakirjade hinnad lahenduse lootuses tõusnud, mis vähendab tagasiostu mõju. Tehingu õnnestumisest sõltub aga IMFi osa väljamakse Kreeka abilaenust.

Palju detaile veel lahtised. “Kui täna võetud kohustuste kohta on rohkem selgust ning nende elluviimisel edu saavutatud – eriti mis puudutab võlakirjade tagasiostmist –, saan ma IMFi juhtkonnale soovitada Kreeka abiprogrammi ülevaatuse lõpetamist,” ütles IMFi juht Christine Lagarde.

Lagarde’i sõnul pole viivitust siiski vaja üle tähtsustada, kuna IMF ja teised kreeditorid on varemgi oma laenuosasid välja maksnud erineval ajal.

Samas oli selge, et kõnelused kulgesid väga visalt. Seda möönsid kohtumise järel nii Lagarde kui  ka eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

IMF andis järele nõudmises, et Kreeka võlatase peab aastaks 2020 alanema vähemalt 120%-le SKPst, et IMF Kreeka abistamist jätkaks. Sihtmärk pandi maha 124% juures, kuid vastu sai IMF lubaduse, et 2022. aasta järel alaneb Kreeka võlatase vähem kui 110%-le SKPst.

Zsolt Darvase arvates on eesmärgid ikka liiga tagasihoidlikud. Sisuliselt korratakse sama sihti, mis investorite usaldust seni tagasi võitnud ei ole.

Ent teisalt võib kokkulepet käsitleda kui Euroopa liidrite uut kinnitust, et Kreekal euroalast välja kukkuda ei lasta. Vihjatakse täiendavale laenukergendusele, kui Kreeka kõik vajalikud reformid ellu viib, mis võib turgude suhtumist muuta ja aidata järsult kukkunud majandusel kiiresti toibuda.

Taoline stsenaarium eeldab Darvase hinnangul aga programmi “perfektset täitmist ja väga palju õnne”. Analüütik ise jääb skeptiliseks, peljates, et kapitali väljavool riigist jätkub ning sotsiaalsed ja poliitilised pinged kasvavad.

Ümber tehtud abiprogrammis on Kreeka laenuandjad oluliselt karmistanud kontrolli abiraha kasutamise üle – selleks on eraldi konto, millelt eelkõige tagatakse võlakohustuste teenindamine. Samuti on abi väljamaksed väga rangelt seotud abi tingimuste täitmisega.

Jürgen Ligi sõnul ei tea aga keegi, kui konkurentsivõimeliseks reformid Kreeka muudavad.

“Aga märke sellest on. Nende tööjõu ühikukulu on tublisti langenud ning jooksevkonto käinud ära ka ülejäägis,” märkis minister.

Parlament kinnitab. Kreeka muudetud abiprogrammi peavad kinnitama euroala parlamendid. Eestis menetletakse muudatusi veel ajutise päästemehhanismi EFSFi reeglite järgi, mis annavad otsustuspädevuse riigikogu Euroopa asjade komisjonile.

 

Tasub teada

Kuidas võlga vähendada

Plaan osta turult allahindlusega tagasi Kreeka võlakirju.2010. a Kreekale antud kahepoolsete laenude (Eesti ei osalenud) intressimäära kärpimine 100 baaspunkti võrra.EFSFi laenugarantiide tasu kärpimine 10 baaspunkti võrraEFSFi laenude tähtaja pikendamine 15 aasta võrra.EFSFi laenude intressimaksete edasilükkamine 10 aasta võrra.Keskpankade bilanssi ostetud Kreeka võlakirjadelt teenitud tulu loovutamine Kreekale.Euroala riigid on valmis edaspidi kaaluma ka täiendavat võlakergendust, kui Kreeka programmi tingimustest kinni peab.Euroala riigid lubavad jätkata Kreeka toetamist, kuni riik rahaturgudele naaseb.Kokku on Kreeka kreeditorid esimesest abiprogrammist (milles Eesti ei osalenud) praeguseks välja maksnud 73 miljardit ­eurot ja teisest 75,6 mld eurot (sellest IMF vastavalt 20,1 mld ja 1,6 mld eurot).

Hetkel kuum