• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaher: 2013 tõuseb enamiku politseinike palk

    Siseministeerium näeb politsei- ja piirivalveametile (PPA)  täiendavaks palgarahaks ette ligi seitse miljonit eurot, mis suurendab madalamatel palgaastmetel töötavate ning kõrgendatud riskiga tööd tegevate politseinike palka.

    Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on järgmisel aastal prioriteediks inimvara ehk turvalisust tagavate inimeste väärtustamine ja palga tõstmine. "Pärast majanduskriisi algust on meil esmakordselt võimalik siseministeeriumi valitsemisalas sellises mahus personalifonde suurendada. Selleks eraldame PPA järgmise aasta personalieelarvesse täiendavad 6,8 miljonit eurot," märkis ta.
    Vaheri sõnul võimaldab see tõsta töötajate miinimumpalka 9,6%. "Palgatõusust võidavad enim just palgaastmestiku madalamatel astmetel teenivad ametnikud. Selliseid töötajaid on PPAs umbes 3000. PPA juhtkonna palgad 2013. aastal ei tõuse," kinnitas siseminister.
    "Palk tõuseb ka kõigil kõrgendatud riskiga ametikohtadel ehk patrull- ja piirkonnapolitseinikel, liikluspolitseinikel, piirivalvepatrullidel, kriminaalmenetlejatel ja eriüksusel. Näiteks neil piirkonnapolitseinikel, kes täna teenivad alla Eesti keskmise palga (III kvartalis 855 eurot), tõuseb palk vähemalt 7%," selgitas Vaher. Kokku tõusevad järgmisel aastal 4400 PPA töötaja palgad.
    Siseministri hinnangul on oluliseks palgatõusu eelduseks palgareform ehk palgasüsteemide korrastamine. "Palgareformiga kaasnevad selgemad tasustamispõhimõtted ja konkurentsivõimelisem palk, mis annavad politseile võimaluse tagada turvalisust paremini ka väiksemates linnades ja maakohtades," sõnas minister.
    Seni on palgad politsei, piirivalve ning kodakondsuse-migratsiooni valdkonnas olnud erinevad, sest ühendameti loomisega 2010. aastal palgasüsteeme ei ühendatud. Palgasüsteemi reformiga tekib ühtne alus PPA personali tasude ja koormuste analüüsiks ning tasustamispõhimõtted muutuvad selgemaks – samalaadse töö eest saavad nii politsei, piirivalve kui kodakondsus- ja migratsiooni valdkonna töötajad samaväärset palka.
    Kokku on PPA palgafond järgmisel aastal üle 95 miljoni euro. PPAs töötab käesoleva aasta 1. novembri seisuga 5526 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Pärnu valimisvõitluses kõmisevad raskerelvad
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.