• Jaga lugu:

    Ilves: Baltimaade energiasõltumatus jätkuvalt ebaselge

    President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on jätkuvalt ebaselge, kuidas Balti riigid tagavad oma energeetilise sõltumatuse.

    "Kuigi oleme Visaginase tuumaelektrijaama projekti panustanud kuus ja pool aastat, on jätkuvalt ebaselge, kuidas Balti riigid tagavad oma energeetilise sõltumatuse," tõdes Ilves pärast kohtumist Leedu ja Läti riigipeadega.
    Eesti ootab Leedu uue valitsuse lõplikku ametlikku seisukohta Visaginase tuumajaama projekti tuleviku osas ning on eelkõige mures uute elektriühenduste projektide arendamise võimaliku pidurdumise osas, eriti Leedu-Poola suunal, kinnitas Eesti riigipea.
    "Meie kõigi huvides on, et kõik Balti riigid vabaneksid Euroopa Liidu energiasaare staatusest," rõhutas ta Kaunase lähedal toimunud Balti riikide presidentide kohtumisel.
    Leedu riigipea Dalia Grybauskaite nentis, et Leedu naabritel on ilma igasuguse kahtluseta õigus nii rääkida. "Leedu rääkis pikalt ega teinud midagi, vahetas sageli seisukohti ja praegu, finaalis, pole miski selge. Tegelikult on selline regionaalne projekt tähtis kogu regiooni jaoks, kuna kindlustab regiooni energiajulgeolekut. Leedu suutmatus mitte ainult otsustada, vaid ka suuri projekte teostada tekitab meie naabrites tõesti muret, ja see ei ole kahjulik üksnes Leedule, vaid ka kogu regioonile. Kogu regiooni võimetus suurte ja tõsiste projektidega toime tulla ei tee meid mainekamaks," rääkis Leedu president ERRi teatel.
    Ühtlasi avaldas Toomas Hendrik Ilves toetust Leedu eesistumise prioriteetidele Euroopa Liidu Nõukogus järgmise aasta teisel poolel, mille seas on energiajulgeolek, Idapartnerlus, ühtlustatud piirihaldamise tugevdamine ning Läänemere strateegia.
    "Need on olulised teemad nii Balti riikidele kui kogu Läänemere piirkonnale ja laiemalt ka Euroopa Liidule," sõnas Eesti riigipea.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nokia kasumiüllatus julgustas analüütikuid hinnasihte tõstma
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Raadiohommikus: Lehar Küti uued ametid, hämarad poed ja kuuma kooli tihe sõel
Endine KredExi juht Lehar Kütt asus sel nädalal juhtima Coop Panga äriklientide uut tooteliini, samuti hakkab ta otsustama Euroopa miljardite jõudmise üle Eesti ettevõteteni rahastus InvestEU. Esmaspäevases hommikuprogrammis teeme mõlemast uuest ametist juttu.
Endine KredExi juht Lehar Kütt asus sel nädalal juhtima Coop Panga äriklientide uut tooteliini, samuti hakkab ta otsustama Euroopa miljardite jõudmise üle Eesti ettevõteteni rahastus InvestEU. Esmaspäevases hommikuprogrammis teeme mõlemast uuest ametist juttu.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.