Siseministeeriumis sündis Suure Venna eelnõu

Artikkel

- Uudised
- 3. detsember 2012 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siseministeeriumis sündis Suure Venna eelnõu
Siseministeeriumis sündinud seadusemuudatuse plaan paneb majutusasutustele ülesande saata külastajate andmed politsei andmebaasi, hotelliärimehed vastasid plaani põrmustava ühispöördumisega.
Äripäev leiab, et seadusemuudatus on täiesti läbimõtlemata nii idee kui ka teostuse poolest. Demokraatliku riigikorralduse juurde lihtsalt ei kuulu majutusasutuste andmete läkitamine otse politseisse.
Majutusärimeestel, kes näevad siseministeeriumi plaanis tööle panna Suurt Venda, kelle valvas pilk laiub inimese üle igal ajahetkel, on õigus. Nõue edastada majutusasutuste info politsei andmebaasidesse on igal juhul samm politseiriigi poole, olgu ministeeriumi põhjendused missugused tahes.
Migratsioonijärelevalve pole hotellide ülesanne. Riigi soovist hotellide andmebaasid enda käsutusse saada võib küll aru saada, sest ebaseaduslik sisseränne on probleem, mis on viimasel ajal teravnenud. Möödunud aastal tuvastati Eesti piiril 81 ebaseadusliku sisserände juhtumit ja tabati 130 illegaalset sisserändajat. Aasta tagasi olid needsamad näitajad vastavalt 61 ja 109.
Kuid selle probleemi lahendajad ei pea olema majutusasutused. Nende numbrite vähendamine peab toimuma piiril ehk siis politsei- ja piirivalveameti tegevusalas. Migratsioonijärelevalve tagamine ei kuulu hotellide ja külalismajade kompetentsi.
Ministeeriumi selgitused ei veena: väide, et tegemist on vaid praeguse registreerimisprotsessi digitaliseerimisega, ei pea paika. See püüab jätta muljet, et sisuliselt midagi ei muutu, tegelikult on muudatus aga põhimõtteline.
Plaanitavad nõuded suurendavad oluliselt külaliste registreerimisele kuluvat aega ning eeldavad, et vastuvõtutöötajatel on spetsiifilisi oskusi võltsitud dokumentide äratundmisel, mida neilt praegu ei eeldata. Klientide teenindamise protsess veniks pikemaks ja muutuks kliendile ebameeldivaks.
Vähe sellest: löögi alla sattuvad inimeste põhiõigused: õigus vabalt liikuda ja õigus eraelu puutumatusele. Demokraatliku riigikorralduse juurde ei kuulu inimeste käsitlemine potentsiaalsete kurjategijatena.
Pole usutav, et siseministeeriumis seda ei mõisteta, pigem püütakse oma elu kergemaks teha. Praegusel juhul kahjuks kaalumata, kas plaanitav muudatus on teiste seadustega kooskõlas, ning mõtlemata, missuguse sõnumi see saadab nii Eesti ühiskonnale kui ka meie väliskülalistele.
Riivab eraelu puutumatust. Tõsi, on olukordi, kus selliste andmete vahendamine on lubatav ja vajalik, ent see toimib ka praegu. Kui politseil või kapol on mõne isiku suhtes tekkinud kahtlus, siis saavad nad vajalikke andmeid vastava päringu esitamise järel. Sellisel juhul ei keeldu majutusasutused andmeid väljastamast ei praegu ega edaspidi.
Ükski inimene ei eelda demokraatlikus riigis asuva hotelli registreerimislauas oma andmeid kirja pannes, et need saadetakse automaatselt politseisse. Eraelu puutumatuse riive on plaanitava muudatuse puhul niivõrd tugev, et jääb vaid imestada, et muudatuse väljatöötanud ministeeriumi ametnikud, kelle pagasisse peaks kuuluma hea seaduste tundmine ning demokraatliku õigusriigi põhimõtete mõistmine, selle üldse välja käisid.
Veel pole hilja plaanitud muudatusele tagasikäik anda. Säärase plaani elluviimine kahjustaks oluliselt Eesti riigi kuvandit maailma silmis. Ning last but not least: ettevõtja ei pea riigi tööd ära tegema.
Hetkel kuum