10. detsember 2012 kell 21:00

Meediaturul mõõdukas optimism

Best Marketing uuris Eesti meediaettevõtete juhtidelt, millised on nende kasvuprognoosid 2013. aastaks ja mis on järgmise aasta meediatrendid.

ASi Eesti Ajalehed juhatuse esimees Kadi Lambot plaanib järgmiseks aastaks 4% reklaamikäibe kasvu. “Kasvu näeme digitaalsete ajalehtede arvel ja uue laupäevalehe LP turule toomisest,” lisas ta. Lambot ennustas, et meediaturg  kasvab 2013 paar protsenti. Traditsiooniline trükimeediaturg jääb samale tasemele või kahaneb, kasvavad veeb ja uus nišš – reklaam digitaalsetes ajalehtedes, märkis ta.

Lamboti kinnitusel on turg heitlik ja pikaajalisi plaane muudetakse jooksvalt, vastavalt üldisele majandusolukorrale ja konkurentsile oma sektoris. “See toob reklaamiturul kaasa volatiilsuse ja teatud närvilisuse, mis omakorda suure tõenäosusega tõstab survet hindadele, ja reklaamide hinnad pigem langevad praegusega võrreldes,” selgitas ta.

Turu kasvu prognoosib Eesti Ajalehtede juht peamiselt mahu suurenemise kaudu, võtmetähtsusega on siin tegutsevad välisfirmad. “Rahvusvahelised kontsernid teevad oma plaane suurte regioonide kaupa, seega maailmas ja Euroopas toimuv mõjutab meid üsnagi otseselt,” lisas Lambot.

Postimehe turundus- ja arendusdirektori Jaanus Lillenbergi sõnul plaanivad nemad kasvada 5–10%. “Sel aastal kasvas ajalehe reklaamikäive ja ka tuleval aastal ootame siin kasvu. Pakun, et meedia kasv tuleb tervikuna sama, lehed vähem ja online rohkem,” märkis ta.

Uute ajakirjade turuletulek Lillenbergi sõnul mõneks ajaks raugeb, kuna osa uusi tulijaid on omadega hädas. Küll ootab ta juurde uusi rahvusvahelisi telekanaleid. “Online-turul jätkub konsolideerumine, oodata on mõnede online-keskkondade ülesostmist või ühinemist suurematega,” lisas ta.

Äripäeval suurem kasvuootus. Äripäeva reklaamidirektor Asso Laido prognoosib Äripäevale toodete lõikes erinevat arengut, kuid kogukasvuks eeldab 20%. “Loodetavasti läheb üldiselt meie majandusel sama hästi kui sel aastal ja sellega seoses võiksid trükireklaam ja veeb kasvada mõlemad, veeb kasvab tõenäoliselt lihtsalt kiiremas tempos,” rääkis ta. Ajakirjadele ennustas Laido ajalehtedest kiiremat kasvu. Telel tuleb tema sõnul sama keeruline aasta kui lõppev, sest rahvusvahelised brändid ei tõtta reklaamieelarvet kasvatama.

Praeguseks on kõik turundajad proovinud tema sõnul igasuguseid uusi nutikaid lahendusi ning on aeg taas traditsioonilisemad kanalid ette võtta. “Hea toimetatud sisu muutub lugejale-vaatajale-kuulajale aina olulisemaks,” märkis Laido.

Kanal 2 juhatuse liikme Urmas Oru ootused on kõrgel. “7–8% oleks igati loogiline kasv,” sõnas ta. Eesti majandus ja sealhulgas sisetarbimine on paar aastat kasvanud ja kasvab ilmselt ka 2013. aastal, samas reklaamiturule see kasv tänavu veel ei jõudnud, märkis Oru.

Valimised toidavad. Lisaks toimuvad sügisel kohalikud valimised, elektrituru avanemine toob täiesti uusi reklaamiandjaid ja mitmes majandussektoris on märgata konkurentsi ägenemist – need annavad mõõdukaks optimismiks piisavalt alust, selgitas Kanal 2 juhatuse liige.

“Kindlasti on sotsiaalmeedial ja muudel alternatiivkanalitel oma nišš, aga massturunduses tõuseb taas au sisse tegelik efektiivsus ja seepärast on parimad kasvuväljavaated televisioonil ja raadiol,” ennustas Oru. “Kindlasti kasvab ka internet, aga pime eufooria on asendumas ratsionaalse kaalutlusega. Välireklaam saab valimiste eel samuti väikese positiivse süsti,” lisas ta.

TV3 juhatuse esimees Priit Leito ootab telereklaami turul 5–6% käibe kasvu, samas TV3 kasvuks plaanib ta 7–8%. “Jätkub trend, et elektrooniline meedia (tele, internet, raadio) võtab turuosa trükimeedialt. Raha liigub sinna, kus on rohkem kontakte,” märkis ta.

Mitu kohalikul turul tegutsevat keskmise suurusega ettevõtet on rasva kogunud, mis võimaldab olla agressiivsem oma turuosa kasvatamisel ning reklaamikampaaniate planeerimisel, lisas Leito.

Sky Media müügidirektori Heiki Abeli sõnul ei anna meediakulutuste trendid ja majanduskasvu prognoos põhjust optimismiks. “Jääb üle olla nutikas ja paindlik, et tagada kasv n-ö tekki enda suunas sikutades,” lisas ta.

Raadio naudib inimeste jätkuvat usaldust ning kuulaja mõningane vananemine liigutab ka noortejaamad rahale lähemale, kinnitas Abel. “Nagu ELis oleme toimekas Põhjamaade seltskonnas, siis ka meedias seristub elgelt elektroonilise meedia seltskond, kuhu raadiol on au kuuluda,” lisas ta.

Elatustase määrab ka meediakulude saatust..Reklaamiraha kasvab Abeli sõnul mobiilirakenduste alal. “Samas on nende ja ka paljude teiste digirakenduste puhul tarbijal kerge ennast reklaamivoost vabaks lülitada,” märkis ta.

Meediakulutuste hoogsat kasvu ei teki Abeli sõnul enne, kui Eesti keskmise palgasaaja rahakott lubab siseneda teenuste turule peale side, odavreiside ja sundteenuste, nagu kaugküte ja kindlustus. “Teenused lubavad ettevõtjaile kõrgemat kasumlikkust ja sinna mahub ka reklaamieelarve. Seni tuleb meediatel targalt balansseerida oma peamise vara – inimeste hoidmise – ja tarvilike arenduskulude vahel,” rääkis Sky Media müügidirektor.

 

Kommentaar

Võib kasvu ennustada

Kristiina Kõiv, JCDecaux Eesti direktorAasta algas tagasihoidlikult, kuid alates teisest kvartalist on käive pidevalt kasvanud. Paljude lojaalsete klientide pikaaegsemad plaanid võimaldavad ennustada kasvu. Välireklaami turu käive võib kasvada +5%.On sihtgruppe, kus välimeedia roll on eriti unikaalne. Need on tarbijad, kes teisi meediakanaleid kasutavad vähe ja on seetõttu seal raskesti tabatavad. Näiteks noored, ajaliselt väga hõivatud juhid ja äriinimesed, kes päeva jooksul pikki distantse läbivad. Kõikidel meedialiikidel on tarbija meediapäevas oma koht ja eelkõige toimib parima tulemuse nimel hästi kavandatud ja analüüsitud, valdkonna spetsiifikat arvestav erinevate turunduskanalite koosmõju.

Hetkel kuum