17. detsember 2012 kell 21:00

Kõrged hinnad lükkavad arendusi edasi

Kuigi eluasemeturg on aktiivne, on ehitushinnad nii kõrgele kerkinud, et arendusprojektides on raske ots otsaga kokku tulla ja uusi alustada, väitsid kinnisvaraspetsialistid.

Adaur OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles kolmanda kvartali 5% ehitushinnaindeksi tõusu kommenteerides, et kinnisvaraärisse ja ehitusse antud laenude jääk on muude laenujääkide eeskujul vähenemise lõpetanud. See ei tähenda samas, et laenumaht oleks kasvama hakanud: juulist septembrini suurenes kinnisvaraalase tegevuse finantseerimiseks antud laenude jääk võrreldes aastatagusega 4%, samas ehituslaenude jääk kukkus 22%.

Toompargi sõnul on kinnisvaralaenude käive tõusutrendis. “Hüplike kvartaalsete numbrite tõttu ei ole siiski asjakohane kasvunumbrit eraldi välja tuua,” märkis ta.

Elamispindade arenduse finantseerimise käive on samas väike, olles kolmandas kvartalis 8,3 miljonit eurot. “Nokk-lahti-saba-kinni-seisu on siin tekitanud kõrged ehitushinnad, mis on üksjagu arendusprojektide alustamise teadmata aegadesse edasi lükanud,” selgitas Toompark.

Arendusprojektide edasilükkamine vähendab ettevõtete vajadust finantseerimise järele. “Ja ega pangad igaühele laenu anda tahagi. Kinnisvaraäris on laenu taotlemise eelduseks positiivne tegevusajalugu ja tugev omakapitali baas,” märkis ta.

Toompark tõi välja, et kuigi elamispindade, sh uusarenduste turg on suhteliselt aktiivne, on uusi projekte alustatud märksa vähem kui 2009. aastal, mil kinnisvaraturul valitses nn suur jääaeg.

Projektid ei vea välja. 1Partner Ehituse OÜ juhi Üllar Hinno sõnul pole kinnisvara müügihinnal ruumi liikuda, kuna ehitushind on nii palju tõusnud – aastaga 20–25%. “Projektid ei vea enam välja mitte sellepärast, et laenu ei saa – pankades on tingimused tegelikult suhteliselt head –, aga äriplaanid ei anna kuidagi välja. Kuna ehitushinnad on tõusnud, siis ei tule projektid välja ega saa uusi projekte alustada. Oleme sellises tsoonis, kus ehitushinna ja müügihinna vahe on suur,” ütles ta.

Hinno lisas, et ka nemad on ehitushindade tõttu pidanud projekte edasi lükkama. “Kui osta turuhinnaga kinnistu ning lisada ehitus, siis ei jää sealt väga palju üle,” lausus Hinno. Ta lisas, et vahepeal suhteliselt mõistliku hinnaga kinnistute maksumus on päris palju tõusnud.

SRV Kinnisvara ASi juhatuse liige Priit Sauk rääkis, et neil on kolmandas ja neljandas kvartalis suhteliselt hästi läinud. “Korterid, mis meil on olnud, on edukalt müüdud, aga uute arendustega me ei ole veel alustanud. Hakkasime küll projekteerima.”

Valmis uuteks arendusteks. Aasta lõpus on SRV Kinnisvaral olnud Sauga sõnul hea müük. “Meil on pigem väike kindlustunne ja tahaksime uusi asju alustada. Muidugi see sõltub erinevatest arendajatest, kui palju kellelgi mida pihus on,” märkis ta.

Sauga sõnul pole uusi arendusi alustatud seepärast, et tehingute arv on liiga väike. Ettevõte  on ettevaatlik, kuid valmistub uuel aastal uuteks arendusteks, tehes koostööd pankadega.

Selle aasta märksõna on tema sõnul ettevaatlikkus. “Kogu aasta on olnud ettevaatlik – on tehtud väikeseid projekte, mõõdukaid koguseid, keegi ei ole suuri projekte ette võtnud,” kirjeldas Sauk.

YIT Ehitus ASi ehitusdirektor Toomas Rapp ütles, et nemad ei ole pidanud otseselt kõrgete ehitushindade pärast arendusi edasi lükkama. YIT ise ei ole aga seotud Eesti pankadega, vaid on kontserni finantseerimisel.

 

Tasub teada

Ehitushinnaindeks tõusis III kvartalis

muutus võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5%. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.Tänavu II kvartaliga võrreldes kasvasid kulutused tööjõule 4,4% (eelmises kvartalis 1,1%). Materjalide hinnad jäid praktiliselt samale tasemele, kulutused ehitusmasinatele kasvasid 1,4%.Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kallinesid materjalid 3,6%, tööjõud 8% ja masinate kasutamine 6,7%. Materjalide hinnatõus andis indeksi kogutõusust ligi poole ja kulutused tööjõule 44%.

Allikas: statistikaamet

 

Kommentaar

Laenumaht kasvab rahulikus tempos

Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juhtElukondliku kinnisvara arendamisega tegelevad praegu aktiivsemalt eelkõige suuremad ehitusettevõtted ja kogenud arendajad, kes enne äriprojektiga alustamist tulud ja kulud läbi arvutavad. Kogemuseta kinnisvaraarendajate aeg Eestis on läbi ja see on kasulik kõigile osapooltele, sh ostjale.Laias laastus tehakseuutest elukondlikest arendusprojektidest 1/3 omavahenditest ning 2/3 ettevõtetest kasutab ka pangalaenu. Kuna suur osa arendajatest on ehitusettevõtted, võivad need laenud olla statistikas kajastatud ehitussektorile antud laenude hulgas.Pangad finantseerivad eelkõige arendajaid ja ehitajaid, kellel on piisav kogemus ja finantsvõimekus projekti elluviimiseks. 2009. aastal Swed­bank uusi elukondlikke projekte ei finantseerinud, 2010., 2011. ja 2012. aastal oleme aga mitut projekti rahastanud. Sellesse sektorisse väljastatud laenude maht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, nagu on ka elavnenud korteriturg üldisemalt. Näeme, et elukondlike arendusprojektide finantseerimismaht jätkab rahulikus tempos kasvamist ka järgnevatel aastatel.

Hetkel kuum