IBM: viis uuendust, mis muudavad viie aastaga meie elu

Loend põhineb nii turu- ja ühiskonnasuundumustel kui ka IBMi uutel tehnoloogiatel, mis need uuendused võimalikuks teevad. Sel aastal kajastatakse IBMi loendis uuendusi, mis loovad toetuspinna uuele arvutusteaduste ajastule, mida ettevõte kirjeldab kognitiivsete süsteemide ajastuna.

Uue põlvkonna masinad õpivad, kohanevad, tajuvad ja hakkavad kogema maailma just sellisena, nagu see on. Selle aasta ennustused keskenduvad uue ajastu ühele aspektile – arvutite võimele imiteerida inimlikke meeli ehk omal moel näha, nuusutada, puudutada, maitsta ja kuulda.

Arvutite suutlikkus tajuda aitab meil muutuda teadlikumaks ja saavutada paremaid tulemusi ning aitab meil mõelda – ent arvutid ei hakka meie eest mõtlema. Kognitiivsed arvutisüsteemid aitavad meil aru saada keerulistest nähtustest, püsida info liikumise kiirusega samas tempos, teha rohkem teadlikke otsuseid, parandada oma tervist ja elukvaliteeti, rikastada oma elu ja lammutada igasuguseid piire, mis on seotud muu hulgas geograafilise kauguse, keelte, kulude ja ligipääsematusega.

Puudutus: te võite telefoni vahendusel puudutadaKujutlege, et ostate nutitelefoni abil pulmakleiti ja saate ekraanipinnalt katsuda, millisest satiinist või siidist see tehtud on või kuidas tundub käe all pitsloor. Või puudutada teisel pool maakera elava käsitöömeistri valmistatud õlasalli kude ja sellele tikitud pärleid. Mõned tööstusharud, näiteks jaemüügisektor, muutuvad viie aasta jooksul täielikult tänu uudsele võimalusele asju mobiilseadme vahendusel n-ö katsuda.

IBMi teadlased töötavad välja jaemüügi-, tervishoiu- ja teistes sektorites vajalikke rakendusi, mis kasutavad puudutuse simuleerimiseks kompimis-, infrapuna- ja survetundlikke tehnoloogiaid. Nende abil tunneb ostja sõrme seadmeekraanist üle libistades riide tekstuuri ja kude. Telefoni vibratsioonivõimalusi kasutatakse selleks, et anda igale esemele ainulaadne vibratsioonimuster, mis tekitab katsumistunde. Selles võivad olla lühikesed ja kiired või pikemad ja tugevamad vibratsioonijadad. Vibratsioonimuster on siidi, linase või puuvillase materjali puhul erinev ning aitab seega tekitada füüsilist aistingut, et materjali katsutakse päriselt.

Nägemine: üks piksel räägib rohkem kui tuhat sõnaInimesed teevad aasta jooksul 500 miljardit pilti. Igas minutis laaditakse YouTube'i 72 tundi videomaterjali. Üleilmne meditsiinilise piltdiagnostika turg kasvab prognooside järgi 2016. aastaks 26,6 miljardi USA dollarini.

Tänapäevased arvutid mõistavad pilte üksnes nende siltidel või pealkirjades oleva teksti järgi. Suurem osa teabest – pildi tegelik sisu – on veel mõistatus. Lähema viie aasta jooksul hakkavad süsteemid suutma pilte ja visuaalseid andmeid vaadata ja nende sisu tuvastada, samuti saavad pikslid nende jaoks tähenduse, nii et arvuti hakkab neid mõtestama sarnaselt sellele, kuidas inimene vaatab ja tõlgendab fotot. Tulevikus on arvutitel ajulaadsed võimed, mis lasevad neil analüüsida värve, mustreid või kontuure ning saada teavet visuaalsest allikast. See mõjutab väga tugevalt selliseid tööstusharusid nagu tervishoid, jaemüük ja põllumajandus.

Viie aasta jooksul rakendatakse neid omadusi tervishoius selleks, et saada kätte teavet näiteks sellistest mahukatest terviseinfot sisaldavatest kogumitest nagu magnetresonantstomograafilised, kompuutertomograafilised, röntgen- ja ultraheliuuringud ning koguda andmeid konkreetsete anatoomiliste või patoloogiliste seisundite kohta.

Heli: arvutid kuulevad seda, mis on olulineKas olete kunagi soovinud saada aru kõigist ümbritsevatest helidest ja mõista ka seda, mida sõnades ei väljendata?

Viie aasta jooksul luuakse hajusalt paigutatud tarkade sensorite süsteem, mis suudab tajuda heli erinevaid elemente, näiteks helirõhutaset, vibratsioone ja helilaineid eri sagedustel. Süsteem tõlgendab sisendeid ja suudab nende abil ennustada, millal kukub metsas puu või millal on oodata maalihet. See kuulab meie keskkonda ja mõõdab liigutusi või materjalide pinget ning hoiatab eesootavast ohust.

Sensorid tajuvad puhtaid helisid sarnaselt inimajuga. Süsteem, kuhu need andmed jõuavad, arvestab ka teisi modaalsusi, näiteks nägemise või puudutuse teel saadud teavet, ning võtab need aluseks helide liigitamisel ja tõlgendamisel. Uute tuvastatud helide kohta järelduste tegemisel võtab süsteem aluseks varasemad teadmised ja võime tunda ära korduvaid rütme ja mustreid.

Näiteks suudab süsteem tõlgendada beebilalinat keelena ja anda vanematele või arstidele teada, mida imik püüab öelda. Helide abil võib tõlgendada beebi käitumist või vajadusi.

Maitse: digitaalsed maitsenäsad aitavad õigemini süüaKas poleks tore, kui me suudaksime anda tervislikele toitudele suurepärase maitse, kasutades selleks erilist loomingulist arvutisüsteemi?

IBMi teadlased arendavad välja arvutisüsteemi, mis suudab tajuda maitset ja mida kokad saavad kasutada uudsete maitsvate retseptide loomiseks. See lõhub koostisosad molekulideks ja ühendab toiduainekeemia psühholoogiaga, mis uurib seda, milliseid maitseid ja lõhnu inimesed eelistavad. Võrreldes tulemusi miljonite retseptidega, suudab süsteem luua uusi maitsekombinatsioone, kus ühendatakse näiteks röstitud kastanid keedetud punapeedi, värske kaaviari ja vinnutatud lihaga.

Selline süsteem võib aidata meil ka tervislikumalt toituda, luues uudseid maitseühendeid, mis panevad meid ihaldama kartulikrõpsude asemel juurviljahautist.

Lõhn: arvutitel on tulevikus lõhnatajuLähema viie aasta jooksul suudavad tillukesed arvutisse või mobiiltelefoni peidetud sensorid aru saada, kui olete haigestumas külmetusse või mõnesse muusse haigusse. Hingeõhus olevate lõhnade, biomarkerite ja tuhandete molekulide analüüsimine aitab arstidel diagnoosida ja jälgida selliseid tõbesid nagu näiteks maksa- ja neeruhäired, astma, diabeet ja epilepsia: süsteem tunneb ära, millised lõhnad on normaalsed ja millised mitte.

Juba praegu kasutavad IBMi teadlased samalaadset süsteemi keskkonnatingimuste ja õhus sisalduvate gaaside tajumiseks kunstiteoste säilitamisel. Seda uuendust hakatakse kasutama meditsiiniasutuste hügieeni parandamiseks, mis on praeguse aja tervishoius üks suurimaid probleeme. Järgmise viie aasta jooksul hakkab IBMi tehnoloogia n-ö nuusutama, kas tööpindadel leidub desinfektandi lõhna, et otsustada, kas ruum on desinfitseeritud või mitte.

IBM on maailma suurim infotehnoloogiafirma, kellel on esindused 170 riigis ning on kokku rohkem kui 325 000 töötajat. IBM Eesti esindus asutati 1992. aastal. IBM Eesti põhilisteks tegevusaladeks on riistvara ja tarkvara müümine läbi edasimüüjate võrgu ning infotehnoloogiliste teenuste ja lahenduste pakkumine.