Kohus: BLRT peab andma aktsionäridele nende küsitud infot

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 19. detsember 2012 kell 11:21
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohus: BLRT peab andma aktsionäridele nende küsitud infot
Harju maakohus tegi 14. detsembril kohtumääruse, millega kohustas BLRT Grupi juhatust vastama aktsionäride Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenko küsimustele ja andma teavet ettevõtte äritegevuse, finantsseisu ja juhtimise kohta.
Kohus leidis, et aktsionäride huvi saada infot ettevõtte kohta, kuhu nad on oma ressursse investeerinud, on põhjendatud ja ülekaalukam, kui BLRT juhatuse paljasõnaline väide, et teabe avaldamisega võib ettevõttele kahju tekkida.
Juhatus peab kohtumääruse kohaselt esitama aktsionäridele ka terve rea kontserni olulisemad majandusnäitajad, mis võimaldaksid aktsionäridel hinnata ettevõtte praeguse juhatuse tegevuse efektiivsust.
"Arvestades, et BLRT kontsern on akumuleerinud ülisuure kasumi, vajavad aktsionärid infot, kas enamusaktsionär juhib seda kasumit piisavalt efektiivselt ja kas enamusaktsionär võib jagada kasumit varjatult," lausus aktsionär Mihhail Gnidin.
"Kohus kinnitas oma määruses, et aktsionäridel on õigus kohustada juhatust andma teavet ka olukorras, kus juhatus ei ole otsesõnu deklareeritud teabe andmata jätmist, vaid jätnud vaikimisi aktsionäride küsimustele vastamata. Kõnealuse õiguse eesmärk on kaitsta aktsionäride huve juhatuse liikmete omavoli vastu," lisas ta.
Gnidin avaldas lootust, et kohtu seisukoht aitab kaasa BLRT juhtimise muutmisele vastavaks nii Eesti äriseadustikuga kui euroopalike headele tavadega, et ettevõtte juhtimine toimuks vastutustundlikult ja arvestataks kõigi aktsionäride õigustatud huvidega. "Meie eesmärk on tagada BLRT Grupi juhtimises aktsionäride võrdne kohtlemine ja lõpetada ühe klanni eelistamine, nii nagu see senini on toiminud," märkis ta.
Väikeaktsionäride vaatepunktist on tema hinnangul tervitatav ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab BLRT juhatuse käitumist päringutele vastamisel vaadelda venitamisena. "Loodan, et juhatuse tsirkuseetendused nüüdsest lõppevad ja aktsionäride koosolekud muutuvad korrektseteks ja täisväärtuslikeks," lisas Gnidin.
Gnidini ja Kovanenko kaebus oli ajendatud novembris 2011 toimunud BLRT Grupi aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust. Aktsionäride küsimustele vastamise ning äritegevuse ja ettevõtte juhtimise kohta info jagamise asemele näitas juhatus koosolekul kolme tunni pikkust slaidiprogrammi infoga, mis oli niigi igaühele kättesaadav äriregistrist.
ASil BLRT Grupp on umbes 60 aktsionäri, aktsiate enamusosalus on praegu ettevõtte juhatuse liikmel Fjodor Bermanil ja tema sugulastel. Bermanid on oma osalust viimastel aastatel suurendanud, ostes väikeaktsionäride aktsiaid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum