19. detsember 2012 kell 21:00

TÖÖSTUS. Elektrisõidukid asuvad Eestimaad vallutama

Õige pea jõuab finišisse kogu maailmas vaata et ainulaadne elektriautode laadimisvõrgustiku rajamine, mille tulemusel ei jää Eestimaale n-ö auke, kus ühe laadija juurest teiseni ei jõuaks.

Eesti on esimene riik maailmas, kuhu rajatakse üleriigiline taastuvenergia peal toimiv elektriautode laadimisvõrk. Lisaks sellele on Eesti absoluutarvestuses maailmas seitsmes riik registreeritud elektriautode poolest ja autode koguarvuga kõrvutades lausa teisel kohal. Kõike seda arvesse võttes on aeg tõdeda, et elektriautost on saanud  arvestatav ja reaalne aseaine sisepõlemismootoriga sõidukile.

Ühtekokku paigaldab Elektritsentrum üle Eestimaa 170 elektriautode kiirlaadimispunkti, kusjuures vahemaa ühest punktist teiseni ei ületa kusagil 60 kilomeetrit. Laadimispunktid seab töökorda AS ABB, nende hilisema haldamisega hakkab tegelema turvafirma AS G4S.

KredExi elektromobiilsuse (ELMO) programmi juht Janno Tuisk märkis, et laadimisvõrgustiku rajamise eesmärk on tegutsemisvabaduse tagamine elektriautode omanikele – nii era- kui ka äriklientidele. Et laadijaid kasutada, peab elektriauto omanik sõlmima võrgu kasutuslepingu, hankima viipekaardi, millega saab ennast laadija juures autoriseerida. Praegu veel laadijad autoriseerimist ei nõua, toimub klientide registreerimine, kogu süsteem peaks tavarütmis tööle minema järgmise aasta alguses. Detsembrikuu on üleminekuperiood, kui kasutajad saavad valida hinnapakette. Alates 2013. aastast nõuavad kõik jaamad laadija autoriseerimist, kusjuures jaanuari lõpuni selle eest veel tasu ei nõuta.

Toetus ka hübriidautode ostjatele. Lisaks kasutatavale laadimisenergia tasule ei võta automaadid kliendilt n-ö teenustasuna rohkem raha, kui võrgus elektri peale kulub. See koosneb võrgu üldisest elektrikulust ja otsesest energiakulust, st elektrist, mis jõuab autode akudesse.

“Hinnapakette koostades oleme arvestanud neid kasutajaid, kes täpselt oma vajadusi prognoosida ei oska, teisalt ka neid, kes konkreetselt teavad oma eelseisvaid sõite ja energiakulu. See teine pakett on ka hinna poolest pisut soodsam,” iseloomustas Janno Tuisk. “Kogu laadimise eest maksmise süsteem on kliendile arvepõhine – igakuiste laadimiste eest tasutakse vastavalt saadud arvele.”

Detsembri alguse seisuga oli KredEx rahuldatud 80 elektriauto soetamise toetuse taotlust. Ostetud on kõige rohkem Nissani elektrimudelit Leaf (üle poole taotlustest), teiseks on päris hästi läinud ärikasutuseks mõeldud kaubik Fiat.

Nüüd toetab KredEx ka pistik-hüriidide ostmist kuni 1000 euro ulatuses, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võttis vastu määruse toetusmäärade kohta. Toetus sõltub auto aku suurusest, kui palju suudab auto taastuvelektriga läbi sõita. Huvi on nende vastu suur, sest hübriidauto puhul ei pea kasutaja kartma, et järsku akuenergiast üksi ei piisa.

Agaralt käib elektriautode tutvustamine Ahhaa keskustes Tartus ja Tallinnas simulaatorite, laadijate näidiste, tehnoloogianäidiste jmt näol.

Elektriautode laadimisvõrgustiku väljaehitamise hanke võitnud ASi ABB projektijuht Criss Uudam ütles, et kontsernile tervikuna on selles projektis osalemine väga oluline ja tulevikku vaatavalt kogemusi pakkuv.

Võrk saab valmis jaanuari lõpus. Esimene laadija pandi juunis Ülemiste keskuse territooriumile, praeguseks on neid juba üle saja. Töö on korraldatud nõnda, et alltöövõtja Elektritsentrum paigaldab laadijad, hiljem ABB spetsialistid seadistavad. Paigaldamise tempo on 2–3 laadijat päevas, nende kasutamiskorda seadistamine võtab umbes nädala. Laadijad on bensiinijaamades, vallamajade juures, söögikohtade naabruses jmt kohtades. Viimasena saab laadijad Saaremaa. Jaanuari lõpuks peab üleval olema ja töötama 163 laadijat.

Laadija juures maksmisvõimalus puudub, kasutama peab kliendile registreerimise järgselt väljastatud viipekaarti. Väljatöötamisel on ka nutitelefoni rakendus, mis mõeldud eelkõige juhukasutajatele.

Kiirlaadimine elektriauto iMievi puhul (väike aku) – 0–80% võtab soojal ajal umbes 25 minutit, talvel 60 minutit. Suure mahutavusega Leafil  vastavalt 35 ja 60 minutit, mil saavutatakse täituvus 90%. Uudami sõnul võiksid elektriautode omanikud püüda paigutada külmal ajal oma auto garaaži.

Laadida saab üht autot korraga. Praeguseks on elektrit autodesse laetud pea 2000 korral, s.o 10 475 kWh (10,5 MWh), 600 Mitsubishi akutäit energiat, korraga laetav keskmine laadimise hulk on umbes 6 kWh.

Kiirlaadimisautomaate hooldava ASi G4S projektijuht Jaan Nappus rääkis, et esialgu seisneb põhiline töö kliendisuhte haldamises – administreeritakse kasutajakontosid, selle alla kuulub ka arveldamise korraldamine, tagatakse vara turvalisus ja ohutus.

Üks laadija on kahe pistikuga – kiirlaadimiseks ja tavapäraseks laadimiseks, aga korraga saab ühe automaadi juures laadida vaid üks auto.

Distants laadijate vahel jääb vahemikku 40–60 km. Aku vastupidamine sõltub ka maastikust – mägine tee suurendab energiatarvet, samuti suurendab elektrikulu sõitmine üle 90 km/h. Kodulahenduseks on 10 A laadija, kus  laadimisaeg pikem.

Elektriautode laadimisvõrgustiku rajamisega alustati 2011. aasta suvel. Kõigepealt loodi esmane juhend ja kinnitati põhilised tärminid, seejärel koostati tehnilised spetsifikatsioonid, taotleti ehitusload, valiti teenusepakkuja. Laadijate taristu omanik ja valdaja on KredEx, kellele kuuluvad varad – seadmed, tarkvaralitsentsid ja kinnistud. KredExi koostööpartnerid on teenuseosutajad – G4S ja ABB.

 

Pane tähele

Soovitused kiir­laadimisvõrgustiku kasutajatele

Kiirlaadimispunktides järgi parkimisreegleid ning laadimiseks pargi auto nii, et kõrvale mahuks laadima ka teine elektriauto.Kui kavatsed auto kiirlaadimise ajal ise pikemalt eemal viibida, võid laadimise lõpetada ka mobiili teel. Nii saab järgmine laadimist ootav autojuht alustada laadimist.Kui kiirlaadimispunktis on ees teine auto, kuid laadija infotabloo näitab, et laadimine on lõpetatud, võid pistiku üle võtta ja laadimist alustada.

Allikad: AS ABB, KredEx, G4S, Äripäev

 

Kommentaar

Laadimisel peab järgima kindlaid reegleid

Jarmo Tuisk, KredExi elektromobiilsuse programmi juhtElektriauto ei ole iseenesest ohtlikum sisepõlemismootoriga sõidukist. Nii nagu iga masina puhul tuleb selle kasutamisel järgida lihtsaid juhiseid. Elektriautode eripära on vajadus akut laadida.Elektrisõidukit saab laadida kahes režiimis – kiirlaadimisena ja aeglase laadimisena. Kodulaadija on elektriauto toiteseade, mis tagab ohutuse kasutajale, sõidukile ja elektrivõrgule ehk hoonele, milles laadimine toimub. Tavalised seinakontaktid ei ole ette nähtud pikka aega ja pidevalt maksimaalsel koormusel kasutamiseks.

 

Tasub teada

Laadimiseks on kolm hinnapaketti

Kombineeritud pakett: kuutasu 10 eurot ning laadimiskorra tasu 2,5 eurot.Flex pakett: kuutasu puudub ning laadimiskorra tasu 5 eurot. Laadimise maht ühe korra kohta pole piiratud.Mahupakett: kuutasu 30 eurot ning laadimiskorra tasu puudub. Laadimiste arv ja maht ühe korra kohta pole piiratud. Sisaldab 150 kWh elektrienergiat kalendrikuus, koguse ületamisel on laadimiskorra hind 1,2 eurot.

 Vaata ka

www.elmo.eeKodulehekülg, kus saadaval elektriautode kiirlaadijate soetamise ja selleks toetuse saamise täpsemad tingimused ja taotlusvormid.

Hetkel kuum