Kohus jättis Kiviõli Keemiatööstuse kaevandusloa jõusse

Halduskohtu kohtunik Aili Maasik ei andnud Nikolai Reismani eestvedamisel tegutsevale 16 maaomanikule ja kasutajale õigust üheski nende kaebuse punktis. Ta hindas keskkonnaministeeriumi ja Kiviõli Keemiatööstuse vastu esitatud süüdistusi põhjendamatuks ja kaebajate väiteid paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks, teatas keemiatööstuse juhatuse liige Robert Karpelin

Kaotuse saanud maaomanikelt-kasutajatelt mõisteti Kiviõli keemiatööstuse kasuks välja üle 30 000 euro kohtukulusid.

Karpelini sõnul jättis kohus rahuldamata 2011. aasta veebruaris kaebajate esitatud taotluse tühistada keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkiri, millega anti Kiviõli Keemiatööstusele põlevkivi kaevandamise luba Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel.

Kohus ei rahuldanud ka kaebajate taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kaks punkti, mis käsitlevad keskkonnamõjude hindamise reeglistikku.

Karpelini sõnul ei leidnud kohtus tõestust kaebajate väited, nagu poleks keemiatööstusele väljastatud kaevandusloas seatud tingimusi hoonestamata kinnistute kaitseks ja eritingimustes hoonestatud kinnistute kaitseks seatud nõuded on tolmu, müra ja vibratsiooni osas ebapiisavad.

Halduskohus tõi oma otsuses esile, et kaevandusluba käsitlenud käskkirjas on seatud nõuded maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.

"Kaevandamisloas sisalduvad tingimused tagavad vastavate näitajate  pideva seire ning kaevandustegevusest lähtuvate mõjude normide piiresse jäämise," selgitas Karpelin.

Protsessi käigus lükati ümber kaebajate väide, nagu oleks kaevandusloa välja andmise aluseks olnud 2004 läbiviidud keskkonnamõjude hindamise aruanne koostatud puudulikult ega kajasta kaevandamise võimalikku keskkonnamõju piisavalt, objektiivselt ja täielikult.

Kohus leidis Karpelini sõnul, et aruande saaks sisuliselt kahtluse alla seada vaid keskkonnamõju hindamise litsentsi omav või tõendatult keskkonnaküsimustes eriteadmisi omav isik.

"Kaebajad ei väitnud, et nad omavad keskkonnamõju hindamise litsentsi või on keskkonnaküsimustes eriteadmisi omavad isikud, ega esitanud kohtule ka vastavaid litsentse või eriteadmisi kinnitavaid tõendeid. Seetõttu luges kohus kaebajate väited KMH aruande väidetava puudulikkuse kohta kaebajate  oletusteks," tsiteeris Karpelin halduskohtu otsust.

Kohtuprotsessi käigus ütlusi andnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu sõnul on Põhja-Kiviõli II mäeeraldise kaevandamine kooskõlas  riiklike huvidega kaevandada ja kasutada põlevkivi säästlikult. "KKT kaevandamistegevus on kooskõlas säästliku kaevandamise põhimõttega. Põhja-Kiviõli karjääris on parim võimalik tehnoloogia," tsiteeritakse kohtu otsuses ka Reinsalu eksperthinnangut.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on Ida-Virumaal tegutsev põlevkivikeemia-, kaevandus- ja energeetikaettevõte, mis annab tööd rohkem kui 650 inimesele. Ettevõtte käive ületas 2012. aastal 35 miljonit eurot ning aasta jooksul investeeriti tootmise uuendamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks üle seitsme miljoni euro.

Keemiatööstus kaevandab ja töötleb nii energia kui keemiasaaduste tootmiseks aastas 650 000 tonni põlevkivi.

Eelmisel aastal omandas poole ettevõttest Heiti Hääle suurosalusega Alexela Energia AS.