Heiti Hääl: Alexelas käib korra loomine

Heiti Hääl teatas, et Alexela grupis käib korraloomine. Koondumisel on tema sõnul kolm põhjust: muuta ettevõtte struktuuri selgemaks, suurendada täiendavat finantsvõimekust ja motiveerida ettevõttele olulisi inimesi.

Häälega seotud kütuse-, energia-, metalli- ja kinnisvaraettevõtted koonduvad Alexela Groupi alla, kelle osade omanikuks saavad Alexela grupi ettevõtete võtmeisikud eesotsas Heiti Hääle ja Igor Bidiloga, kes kontrollivad pea 74% Alexela Grupi aktsiatest. Ülejäänud aktsiate omanikud on grupi ettevõtete juhtidest eraisikud.

Koondumise järel on ettevõttel 60 miljonit

eurot omakapitali ning 33 miljonit eurot omanikelaene. Hääl teatas, et ettevõtte omandisuhted on viidud eraisiku tasandile, et keegi ei saaks öelda, et midagi on segane. “Kes lahkub, peab oma osaluse tagasi müüma. Klubi ei ole suletud,” teatas ta rõõmsameelselt.

Järgneb intervjuu Heiti Häälega.

Teatasite, et koondate oma ettevõtteid ühe katuse alla. Kust selline otsus tuli? Sellel otsusel on kolm olulist põhjust. Tahame, et kogu ettevõtluse struktuur oleks juriidilises mõttes ja ka avalikkusele selge. Ka annab selletaoline koondamine meile juurde täiendavat finantsvõimekust, aga ka strateegilisi teadmisi. Viimaks on koondumisel oluline roll ettevõtte võtmeisikute motiveerimisel.

Kas see finantsvõimekus tähendab ka seda, et teil on tulevikus paremad tingimused laenu saamiseks? Või veel paremad? See on juba praegu ju nii. Alati võib paremaks muutuda – kunagi ei ole elus midagi, mis oleks liiga hea. Aeg on selles mõttes õige, et pangandussektoris on vahepealne arguseperiood asendunud mingil määral pankurite ahnuseperioodiga ja praegu räägivad nad juba ettevõtetega sellest, et võiks hakata raha laenama.

Ütlesite, et Teie ettevõttes ei ole kunagi spekuleeritud selle üle, et võiks börsile minna. Kas see on ka tulevikus välistatud? Börsile on mõtet minna siis, kui mujalt enam oma arenguks piisavalt raha ei leia või on soov muuta oma osalust likviidseks ja sellest vabaneda. Meid ei kimbuta praegu kumbki neist probleemidest, mistõttu ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks börsile minema. Tegelikult lisab see ettevõttesse ainult täiendavat bürokraatiat.

Kas Te tahate öelda, et hoolimata sellest, et te ei ole börsiettevõte,  on päris palju erainvestoreid, kes tahavad Teie ettevõttesse investeerida? Meie nüüdseks kaasatud partneri, sõber Igori (pikaajaline Kasahstani äripartner Igor Bidilo – toim) finantsvõimekus on selline, et minu fantaasias puuduvad plaanid, mida me ise ei suudaks ellu viia.

Kas ettevõtete ühe katuse alla toomine tähendab ka seda, et Teie sõber Igor on lähiminekus teie ettevõttesse investeerinud? Loomulikult. Meil on 60 miljonit eurot omakapitali. Nii meie kui ka nende osapool on selle võrdselt ettevõttesse investeerinud. Meie peamiselt varadena, nemad peamiselt rahana. Lisaks sellele on 33 miljonit eurot omanikelaenu, mis pärineb puhtalt sealt. Toonitan, et ettevõtte osalised on praegu füüsilised isikud.

Tegemist ei ole 50/50 ettevõttega, vaid vastupidi, otsuste tegemistekvoorum on äärmiselt kõrge. Meie Igoriga omame praegu 74% sellest ettevõttest. Ja näiteks strateegilisi otsuseid, nagu mõne ettevõtte ost, me üksi teha ei suuda. Ettevõtte võtmeisikuid ei ole mõtet kaasata, kui nende arvamus midagi ei maksa. See on meie partnerlusklubi töötamise põhimõte – asju tehakse konsensuslike otsuste alusel.

Ütlesite, et üks motivatsioonipaketi osa on see, et saate omanikeringi juhtkonda kaasata. Kuidas see täpselt välja nägema hakkab? Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, jääb ettevõtte sise­asjaks.

Aga sõltuvalt ettevõtte ja tema erinevate tütarettevõtete majandustulemustest tekib optsiooniprogramm, millega emiteeritakse ettevõtte osi.

Milliseid peamisi strateegilisi plaane teil peale LNG terminali veel sel aastal on? Teine strateegiliselt oluline teema on seotud Reola Gaasiga. Kui Eestis moodustab praegu vedelgaasi kasutamine autokütusena umbes pool protsenti bensiini kasutamisest, siis Euroopa keskmine on kümne protsendi juures. See on meie teine oluline strateegiline plaan, selle numeroloogia taga on suur tulevik. Sinna suunas liigub Euroopa autokütuseturg.

Millised on uued valdkonnad, kuhu võiks Alexela investeerida? 2013. aastal neid ei ole. Oleme viimase kahe aasta jooksul laienenud suhteliselt agressiivselt ja enda meelest tekitanud suhteliselt optimaalse energeetilise paketti. Võib-olla vaid selliseid investeeringuid, mis ei eelda mingisugust eraldi projekti, vaid mis toimub meie olemasolevate ettevõtete baasil.

 

Tasub teada

Hääle äripartner on Kasahstani kodanik

Kasahstani kodanikust Igor Bidilo saab Heiti Hääle kõrval Alexela Groupi teiseks suuromanikuks. Hääle pikaajalisest äripartnerist Bidilost kirjutas Äripäev mullu mais, kui avaldas temaga ka pikema intervjuu. Bidilo on juba aastaid olnud Hääle partner Eesti investeeringutes.Oma ettevõtte Baltic International Trading OÜ kaudu on Austrias elav, kuid iga nädal  Eestis viibiv Bidilo seni siin tegutsenud. Selle ettevõtte käive oli 2011. aastal 1,34 miljardit ja puhaskasum 16,8 miljonit eurot.Baltic International Tradingust omab Küprose kaudu enamust Igor Bidilo ise, väiksemad omanikud on tema vend Jevgeni Bidilo ning Aleksandr Grigorjev. Bidilode ärid asuvad peamiselt VenemaalBidilod ja Grigorjev on äriregistri järgi Paldiski linna elanikud. Hääle äripartnerite tausta on uurinud ka kapo. 2011. aastal soovis valitsus hinnata, kas mõni Eestis kavandatav gaasiterminali projekt võib kujutada endast Eestile julgeolekupoliitilist ohtu.

 

Mis on mis?

Tähtsaima osa moodustavad energiafirmad

Alexela Groupi struktuur

EnergiaAlexela EnergiaAlexela Oil (kütuse jaemüük)Terminali Partnerid (kütuse      logistika)Alexela Logistics (kütuse logistika)Balti Gaas (LNG)Energia Nord (kütuse hulgimüük)Kiviõli KeemiatööstusReola Gaas (LPG)Elektrimüügi AS ( elektrimüük)Eesti Keskkonnateenused (jäätmekäitlus)

MetallitöödBestnetZincpotWeldments

KinnisvaraOma Kodu MajaPaldiski ArendusBaltic Exchange

Allikas: Alexela Group