Kuidas saab Eesti vaesest koerast tõeliseks täheks?

Boston Consulting Groupi maatriksis kuvatakse ühel teljel turu kasvutempo ning teisel konkreetse ettevõtja seisund turul. Maatriksis on neli positsiooni: täht (tugev positsioon kiirelt kasvaval turul), rahalehm (tugev positsioon aeglasel turul), vaene koer (nõrk positsioon aeglasel turul) ja küsimärk (nõrk positsioon kiirel turul­). Järgnevalt kasutan seda mudelit lihtsustatud kujul Eesti välismajanduse hetkeseisu kirjeldamiseks.

Eesti peamisteks ekspordi sihtturgudeks on naaberriigid ning Euroopasse liigub üle 75% meie ekspordist. Mis aga toimub Euroopas? Euro­stat ennustab ELi majanduskasvuks 2013. aastal 1,3%. Lisaks seavad makroarengud (rahvastiku vananemine, loodusvarade puudus) regiooni jätkusuutlikule kasvule piirangud.

See ei tähenda aga, et need riigid praegu ega tulevikus edukad ei võiks olla. Lihtsalt liikumise kiirus selles maailmas on suurem kui kesklinna hommikusel tipptunnil ning sellele jääb kiirus meie turgudel kahjuks alla. Seega oleme panustanud turule, kus meie positsioon võiks olla kas rahalehm või vaene koer.

Euroopas on Eesti vaene koer. Seni on meil olnud arvestatav eelis – väiksemad kulud. See tähendab: madalamad palgad, odavam energia ja väiksemad maksud. See eelis on aga kadumas. 2012. aasta kolmandas kvartalis kasvasid tööjõukulud ELis keskmiselt 1,9% ja Eestis 7,6% (teises kvartalis vastavalt 1,8% ja 3,6%).

Sarnane areng ilmneb inflatsiooninumbrites. Hinnataseme tõusu kompenseerib mõneti ELi keskmisest kiirem produktiivsuse kasv, kuid kulu­eelis ei saa olla hobune, mille najal oleks võimalik pikalt jätkata.

Odavmaa strateegia kõrval saame pakkuda innovaatilisi või muul põhjusel turul enam nõutud tooteid või teenuseid. Samas ei võimalda avaldatud andmed rääkida majandusest, mis baseerub laiapõhjalisel innovatsioonil ning tehnoloogia arengul. Näiteks teadus- ja arendustegevuse kulutused on Eestis endiselt alla ELi keskmise ning Euroopa keskmisest enam tuleneb arendusinvesteeringuid ka avalikust sektorist. Samuti tundub olevat efektiivse turustamise takistuseks kogemuste puudumine tihedas konkurentsis. Nii sõltumegi turgudest, mille kasvutempo on tõenäoliselt pikka aega aeglane ning kus oleme kaotamas konkurentsieelist. BCG maatriksis tähendab see tahes-tahtmata vaese koera rolli.

Üks võimalus vaese koera rollist pääseda on tegutseda keskmisest kiirema kasvuga turgudel, näiteks areneva majandusega riikides. See suund on vähemalt mõtteeksperimendina huvi­tav. Nime­tatud piirkonnad arenevad, seal on tekkimas keskklass ja turud ei ole veel nii kivistunud­ nagu Saksamaal või Rootsis. Lisaks on dünaamilisel turul üldreeglina uutel sisenejatel lihtsama tegevust alustada. Veelgi enam, välja­kujunemata tarbijate eelistused võimaldavad efektiivsemaid investeeringuid turundusse. Järe­likult võiks Eesti ettevõtjatel nendel turgudel olla­ mitu eelist, mille loomine lääne arenenud turgudel­ kujuneks võib-olla keeruliseks või sootuks võimatuks.

Arenevad turud eeldavad teistsugust mõtlemist. Üks käsitlemata näiteid on nn Berlin-Mitte­ start-up maailm, mis keskendub aktiivselt arenevatele riikidele. Silma torkab Samweri vendade Rocket Interneti fookuse muutus. Nimetatud ette­võtte ideeks on olnud läbiproovitud ärimudelite rakendamine uutel turgudel. Kõige tuntumad juhtumid on Grouponi rahvusvaheliseks muutmine ja eBay Saksamaa versiooni loomine. Nende viimase aja olulisem suund on olnud keskendumine arenevatele turgudele (Myanmarist Nigeeriani), seda nii vanade projektide teistel turgudel edasiarendamise kui ka täiesti uute, juba arenevasse maailma disainitud äriplaanidega.

Koduregioonist eemal tegutsemine on riskantne ja nõuab teistsuguseid mudeleid ning uut mõtlemist. See on suur väljakutse nii ettevõtjatele, indiviidile kui ka avalikule võimule. Kuid see on üks võimalik Eesti arengu alternatiiv ja peaksime üha enam hoidma avalikus arutelus küsimust, millised on teised reaalsed alternatiivid vaesest koerast täheks saamiseks.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.