Paljud buumi ajal Eesti ettevõtetesse sisenenud erakapitalifondid on otsustanud oma raha siit välja tõmmata, mistõttu on müüki tulnud või tulemas hulgaliselt paremas või halvemas seisus firmasid.
Kätte jõudnud investeerimisfondide Eestist väljatõmbumise laine näitab taas elavalt, et kohalik kapitaliturg on pisike, väheaktiivne ja paraku ka väheatraktiivne. Seetõttu peavad ettevõtjad ise senisest hulga tegusamad olema, et välismaiste investeerimisfondide raha Eestisse meelitada. Soome ja Rootsi fondid näiteks pole Eesti vastu lähiminevikus peaaegu huvi tundnudki.
Kuna riigil sisuliselt puudub kapitaliturgude strateegia, börs on juba pikemat aega varjusurmas ja Eesti mastaabid nii või teisiti muutmatult tillukesed, saavad olukorda omalt poolt parandada nimelt ettevõtjad ise, kellel on endal huvi välismaiseid investeerimisfonde kaasata. Ettevõtjate etteheited riikliku kapitalituru arendamise meetmete nõrkuse aadressil on küll õigustatud, kuid riigipoolseid samme oodates, käed rüpes, istuma jäämisel ja kirumisel pole samuti sügavat mõtet. Investoreid, sh piiritaguseid erakapitalifonde, tuleb kaasata omal initsiatiivil omaenese visa töö tulemusena.
Riigi roll. Siiski on riigil kapitalituru käimatõmbamisel oma roll, mida saab senisest paremini täita. Pärast Eesti Telekomi lahkumist börsilt ei ole Tallinna börsile n-ö elu sisse tagasi tulnudki. Puuduvad nn liider- ja ankuraktsiad, mis toimiksid vedurina. Samas on likviidne börs majanduse tervise üks olulisi tunnuseid ning selle toimimist võib käsitleda peeglina, mis näitab majanduse arengut kiire tagasiside korras ja vahetult. Oleme korduvalt kirjutanud, et riik võiks vähemasti osa riigiettevõtteid börsile viia, müüki võiks panna kas või vähemusosalused. Kuid näiteks Eesti Energia börsileviimise jutud hääbusid poliitilisse soovimatusse seda teha. Esiteks moodustavad riigiettevõtete dividendid riigieelarves arvestatava summa, millest riik loobuda ei taha.
Teiseks on riigiettevõtted jagunenud võimuparteide mõjusfääridesse – samuti olukord, mille muutmiseks puudub poliitiline tahe.
Samas tõendab kas või Estonian Airi praegune kriis, et riik ei ole hea omanik: tekkinud kahjumi eest keegi konkreetselt ei vastutagi, valede otsuste arve saadetakse süüdimatult maksumaksjale.
Eesti ettevõtjate võimalus. Üks investeerimisfondide lahkumise põhjus on kahtlemata ka tõsiasi, et nii mõnigi neist on Eesti turul kõrvetada saanud. Osalt on põhjuseks olnud ilmselt Eesti turule sisenemise aeg, buumiaeg. Ootused olid tõenäoliselt suuremad kui reaalsed võimalused. Teisalt aga teevadki riski- ja erakapitalifondid investeeringu teatud kindlaks perioodiks, nt viieks aastaks, ja järgmiseks sammuks siin tegutsema jäämise korral võikski olla börsil noteerimine. Kuna see ei ole praegu kuigi tõsiseltvõetav alternatiiv, otsivadki fondid võimalusi oma osalused rahaks teha.
Fondiosaluste müügil on siiski ka hea külg. See tähendab, et müüki tuleb suur hulk ettevõtteid, mida nüüd saavad osta Eesti ettevõtjad, kellel on vabu vahendeid ning tahtmist midagi ära teha ning kes omakorda võivad asuda kaasama nii oma- kui ka välismaist kapitali. Säärane liikumine loob uusi võimalusi ning loodetavasti on ettevõtjad varmad neid ära kasutama. Tõsi, osa müügis olevaid ettevõtteid on päris keerulises seisus ning mõningal juhul ei pruugi osaluse müümine kuigi lihtne olla.
Seotud lood
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.
Enimloetud
5
Pingerivis 128 toidutööstust
Hetkel kuum
Pingerivis 128 toidutööstust
Tagasi Äripäeva esilehele