Konkurentsiamet uurib võimalikku seaduse rikkumist

“Juhul, kui EE on rikkunud konkurentsiseadust, saab konkurentsiamet teha ettekirjutuse. Samuti on sellisel juhul võimalik teha väärteomenetluses trahvi,” sõnas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja lisas: “Käesoleval hetkel konkurentsiamet siiski veel üksnes analüüsib Eesti Energia tegevust ning vara on väita, kas on toimunud seaduserikkumine või mitte.”

Amet tunneb huvi. Detsembri alguses saatis konkurentsiamet Eesti Energiale järelepärimise, milles paluti selgitada, mida kavatseb monopoolne energiafirma ette võtta, et hoiduda turguvalitseva seisundi võimalikust ärakasutamisest. Selgitustele peaks tulema vastus käesoleval nädalal.

Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu nentis, et vabal elektriturul ei ole elektri hind enam konkurentsiameti kontrolli all, ent amet peab siiski turu toimimist jälgima. “Kui uues olukorras tekitab miski neis küsimusi, siis on turul tegutsevate ettevõtete ülesanne neile olukorda selgitada. Selles, et üks amet ettevõttele ühes või teises küsimuses arupärimise teeb, ei ole ju mitte midagi erakorralist. Seega mõistagi vastame konkurentsiameti küsimustele,” sõnas Arukaev.

Riikidevahelised ühendused pole piisavad. Eesti Energia sõnul ei jõua elekter Eestisse, sest puuduvad piisavad riikidevahelised elektriühendused. Soome vahel on kaabel Estlink1, ent Estlink2 peaks valmib tuleval aastal. Ühtlasi vastutas Eesti Energia 2010. aastani ühenduskaablite rajamise eest. Arukaev sõnas, et Eestisse on juba täna võimalik importida rohkem elektrit kui siin tarbitakse. “Eesti Energia konkurentsieelis on elektrijaam, mis suudab toota turul konkurentsivõimelise hinnaga elektrit, mitte aga Estlink2 puudumine,” rõhutas Arukaev.

Arukaev lisas, et ajalooliselt on Soome börsihind olnud Eesti omast keskmiselt hoopis kõrgem, seega sama trendi jätkumisel Estlink2 valmimisel Eesti piirkonna keskmine börsihind kujuneb tõenäoliselt kõrgemaks kui siinne hind ilma Estlink2ta.

Ka konkurentsiameti juht Ots tõdes, et vaba turg on toiminud vaid kolm päeva (reedese seisuga – toim), seega on veel vara teha järeldusi, milliseks elektri börsihind aasta jooksul kujuneb.

Praegu tekkinud olukorda arvestades tekib küsimus, kas poleks pidanud vabale turule üle minema aasta või paar hiljem. Ots sõnas, et kui turu avanemine lükkunuks edasi, oleks tulnud jätkata elektri tootmise hinnaregulatsiooni. Sealhulgas oleks hinna sisse pidanud lülitama ka Eesti Energia elektrijaamades teostatavad investeeringud uue ploki ehituseks ja kallineva põlevkivi hinna. “Seega oleks järgneva paari aasta jooksul olnud tugev hinnasurve ka reguleeritud hinnale ning see ei oleks jäänud eelmise aasta tasemele,” hindas Ots.

Arukaev rõhutas, et turu avamine oli kohustus, mille riik võttis Euroopa Liiduga ühinedes. Et Eesti sai turu avada alles 2013. aastal tulenes Eestile antud ajapikendusest – teistes Euroopa riikides avati turg 2007. aastal, lisas Arukaev.