Kuidas tekib maksumüüt

Tabeli tipus kroonivad Luksemburg, Küpros, Iirimaa ja Taani. Tekib küsimus, kuidas on maksukoormuse tase nii oluliselt muutunud. Eurostati ja OECD statistika alusel on Eesti maksukoormus

Euroopas pigem madal. Kuidas nihe tekib. Maksude maksmise uuringu osa viiakse läbi PwC abiga, see hindab maksude maksmise lihtsust tehtavate maksete arvu, maksude maksmiseks kuluv aja ja maksumäära järgi.  Hindamiseks kujutatakse ette üht ettevõtet, kes tegutseb selles riigis enam levinud äriühingu vormis.

Eesti 50. koht maailma 185 riigi hulgas maksude maksmise pingereas  ei lange kokku senise arusaamaga Eesti maksukeskkonnast. Maksude maksmiseks kuluva aja poolest on Eesti ELi ja EFTA riikide seas 4. kohal, nõutavate maksete arvu poolest 7. kohal, maksumääralt alles 29. kohal. Näidisettevõtte maksumääraks on Eesti puhul saadud 67,3%, mis koosneb 8% ettevõtte tulumaksust, 39,4% tööjõumaksudest ning 19,9% muudest maksudest. Maksustamist hinnatakse ühes konkreetset tüüpi ettevõttes, mis on pealtnäha keskmine ja tavapärase tegevusega, kuid kus mõnede näitajate muutmine võib oluliselt muuta ka maksukohustuse suurust.

Näiteks kui näidisettevõttes ei ole ette nähtud kasumi jaotamist, on  maksukohustus 8 protsendipunkti võrra madalam, ja see tõstaks Eestit Euroopa riikide seas ühe koha võrra. Veelgi enam, kui Eestis oleks sotsiaalmaks mitte ettevõtte, vaid töötaja kohustus, oleks Eesti kohta arvutatud maksumäär langenud 33 protsendipunkti võrra ning toonud Eesti üksnes Euroopa majanduspiirkonna riikide arvestuses 21 kohta ülespoole, Islandi järele 7. kohale.

Teisalt, kui uuringus oleks arvestatud ka Eestis töötaja palgalt kinnipeetavat 21%-list tulumaksu, oleks Eesti tööjõumaksude tasemeks saadud 88,3%, ja Eesti edetabelis langenud veelgi allapoole. Et seda ei arvestata, ei tähenda maksu puudumist.

Pole objektiivne. Uuring ei anna ülevaadet eri riikide maksukoormusest, vaid näitab ainult seda osa maksudest, mis on ettevõtte kanda. Riik, kus töötaja maksab ise oma palgast kõik või enamiku tööjõumaksudest, näib selles uuringus madalama maksukoormusega, sest neid makse ei ole ettevõtte maksukohustuste hulka arvestatud, ehkki töötajale makstava palga suurust mõjutavad selles sisalduvad maksud igas riigis.

Seega on raske pidada uuringus kokku arvestatud maksumäärasid objektiivseks maksukoormuse näitajaks, mida saab teiste riikidega võrrelda. ettevõtetega maksukohustust ju ei teki.