15 ideega rikkama Eestini

“Eduka Eesti” arvamuskonkursile laekus viisteist säravat ideed, kuidas rohkem jõukust Eesti õuele tuua. Mõni mõttekäik ehmatab ideid hindama palutud ettevõtjad ja eksperdid küll ära, ent osa ideede tunnustamisel on hindajad jällegi üllatavalt üksmeelsed.

Majandusanalüütik Maris Lauri märkab kohe, et paljude ideede alguspunktiks on olnud mitmesugused kitsaskohad. “Lahendused nende jaoks ei pruugi igal juhul olla täpselt sellised, nagu autorid on pakkunud, kuid kindlasti on nendest midagi sobivat ja kasulikku edasi arendada,” leiab Lauri. “Mõni idee on väga suurejooneline ning selle realiseerimine võib osutuda keeruliseks, seda eriti juhul, kui see nõuab rahalist ressurssi.”

Tõhus riik enim kiidetud. Enim tõstavad kommenteerijad viimase nelja kuu jooksul laekunud ideedest esile Erik Ehasoo avaliku sektori efektiivsemaks muutmise mõtet. Premia Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis leiab, et see on küll loosunglik, kuid annaks teostamisel tohutu efekti. “See eeldab, et muudatusi tulevad ellu viima erasektorist tulnud juhid,” sõnab ta.

Ettevõtja Armin Kõomägi hinnangul võiks selle idee eesmärk olla haldusaparaadi kuluefektiivsuse kasv. Samas lisab ta, et näiteks kultuuri riiklike toetuste vähendamine viib kultuuri hääbumisele ja seda tuleks vältida.

Viru Keskuse juhi Ants Vasara hinnangul haakub see teema haldusreformiga. “Ehasoo tõstatab asjakohase teemana ka avaliku sektori töötajate motivatsiooni ja töösse suhtumise ümberkujundamise vajaduse,” märkab Vasar.

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul pole samas võimalik probleemi lahendada kulude vähendamisega. “Kui võimalused jäävad napiks, ei tohi kellelegi anda kokkuhoiu ülesannet näiteks 4%, vaid siis tuleb eesmärke ka korrigeerida,” põhjendab ta. “Liiati on praegu üks aparaadi vähese efektiivsuse põhjus see, et ametnikud peavad mustkunstnikuna looma illusiooni, et kolme vorstiviilu on võimalik paigutada neljale võileivale nii, et kõik leivad on korraga kaetud.”

Välistarkus ja nutikus tuleb siia meelitada. Leisile ja Kõomägile meeldib ka idee meelitada Eestisse välisajusid. “Tarkade inimeste sidumine Eestiga on väga vajalik ja välistudengid ning -õppejõud oleks selle parim väljendus,” sõnas Leis. Lisaks välismaisele tarkusele tasub hindajate hinnangul panustada ka senisest enam loovusele, nutikusele. “Tegelikult on ju nutikaid väga palju, aga nad peavad oskama ja julgema oma ideid ellu viia, kartmata läbi kukkudes põlu alla sattuda,” sõnab Leis.

Samas tähendab see Vitsuri hinnangul suuremat väljakutset. “Nutikatele on vaja neid rahuldavat tööpõldu – muidu lähevad nad sinna, kus neil on oma nutikuse rakendamiseks paremad tingimused. Siin seda tööpõldu paraku ei ole,” arutleb ta. Kui on labor, pole tootjaid, kui on tootjad, pole turustajaid jne. Ja kui see kõik ka on, on Eesti ikka liiga väike, et siin maailmaturu mõttes perspektiivset tootmist püsti panna.”

Poliitikavaba muinasjutumaa Eesti. Kõomägi ja Vasar tõstavad esile veel poliitilistest tõmbetuultest sõltumatu riigi varahoidja ameti loomise mõtte. “Alustame rahandusministeeriumist ja jõuame viimaks välja kogu valitsuse apolitiseerimiseni,” täiendab Kõomägi, kelle hinnangul võiks ka riiklik varafond olla osa pikaajalisest Eesti rahastrateegiast. “Ainult peaminister võiks parlamendist tulla.” Vasara hinnangul tekib selle juures siiski küsimus, kuidas poliitilist sõltumatust suudetakse tagada.

Ettevõtjaile sümpatiseerib veel Eesti kui muinasjutumaa idee. Esimene leiab, et teaduse või lõõgastusega seotud ideed osutuvad tulevikus edukaks. “Teemapargid on popp tulevikuteema. Meie oma Lotte, Muhv jt on väga sisukad ja köidavad nii Eesti peresid kui ka välisturiste,” sõnab Leis. “Ühe väikse armsa alternatiivi Disneylandidele saaks korraldada küll,” kinnitab ka Kõomägi.

Kinnisvaramull põlu all

Enim kriitikat saab Kanadas elava ärimehe Max Rivshini idee tõmmata majandus käima enama raha paigutamisega kinnisvarasse. See pälvib Armin Kõomäelt napi kommentaari: “Uue kinnisvaramulli oht.”Sugeda saavad veel riiklike pensionide kaotamise mõte, mis tooks Heido Vitsuri hinnangul probleeme kaasa rohkem, kui aitaks raha kokku hoida, ning Euroopasse Eesti kaubamajade loomine.“Kaubandus on eelkõige äri, ma ei näe mingit põhjust seda maksumaksja rahaga ülal pidada, isegi mitte Eesti riigi tuurundamiseks,” põhjendab Viru Keskuse juht Ants Vasar. “Kui tegemist on tõesti heade Eesti asjadega, siis peavad asjad olema nii head, et nendega on kasumlik äri teha.”

 

 

Tegutse kasvavatel turgudel

Tegutseda keskmisest kiirema kasvuga, areneva majandusega riikide turgudel. Seal tekib keskklass ja turud ei ole veel nii kivistunud kui näiteks Saksamaal või Rootsis. Eesti ettevõtjatel võiks nendel turgudel olla eeliseid, mille loomine lääne arenenud turgudel on ilmselt võimatu.

 

Rohkem raha kinnisvarasse

Valitsus peaks tagama uue raha ringlusse jõudmise, sisenõudluse suurendamise ning sissetulekud. Selleks tuleb tekitada pankade valmidus anda rohkem laene kinnisvara soetamiseks ning luua nende laenude kindlustamise võimalus.

 

Muinasjuturiik, lastele

Võiks näiteks teha Kalevipoja-teemalise teemapargi. Või koeratüdruk Lotte teemalise Leiutajateküla. Lisaks on meil suurepärased Eno Raua välja mõeldud Muhv, Kingpool ja Sammalhabe.

 

Välisajud Eestisse

See on peamine võimalus suurendada ülikoolide teadus-, rahalisi ja inimressursse. Selle kaasamise edust sõltub riigi üldine ekspordiedu ja majanduskasv. 3000 välisdoktorit Eesti ülikoolides peaks andma vähemasti 1000 uut rahvusvaheliseks sündinud idufirmat.

 

Avalik sektor efektiivseks

Avaliku sektori kulutuste ning kogu riigi püsikulude vähendamine. Eesmärgiks võiks seada vähendada avaliku sektori kulusid kuni 4% riigi eelarvest. Süsteem ei tohiks lubada töötajatel ühel kohal aastaid püsida, ilma oma kompetentsust tõestamata.

 

Loome riigile varafondi

Säästes igal aastal vähemalt 150 miljonit eurot ja investeerides seda, suudaksime kümne aastaga koguda pea kahe miljardi eurose reservi. Eeldades, et riigieelarve maht aja jooksul mõõdukalt kasvab, oleks meil 20 aasta pärast fondis juba sama palju raha, kui on meie järgmise aasta riigieelarve maht.

 

Eesti kaubamajad Euroopasse

Loome heade Eesti asjade kaubamaja mõnes suures Euroopa linnas. Taotletav kasu oleks meie riigi ja ekspordi promo.

 

Eestile riigi varahoidja

Riigil poleks enam rahandusministrit vaja, sest nii riigieelarve koostamine kui ka selle täitmise jälgimine langeks riigi varahoidjale, kes hoolitseb finantsstabiilsuse eest. Hoolimata sellest, kas Eestis on parasjagu võimul vasak- või parempoolsed.

 

Kaotame riikliku pensioni

Riiklikul pensionil tuleks kaotada vanusepiir ning see raha tuleks paigutada sotsiaalsüsteemi tugevdamisse, kus iga füüsilisel või vaimsel põhjusel töövõimetuse kaotav inimene saab väärikalt oma elu edasi elada. Tõelise heaoluühiskonna sotsiaalsüsteem peaks hoolt kandma nõrgemate, mitte tugevamate eest.

 

Eesti esindus igasse sadamasse

Saatkondade mudel ei vasta 21. sajandi vajadustele ning selle asemel on mõistlik luua riigi müügiagentide üleilmne võrgustik. Välisministeeriumi, aga miks mitte ka ettevõtlusühenduste esmane ülesanne võiks olla igas “sadamas” eestlase ülesotsimine. Kui kontaktid on leitud, tuleb motiveerida inimesi neid hoidma ning leidma põhitöö kõrvalt aega.

 

Loome sotsiaalse sidususe ministeeriumi

Uus ametkond võtaks üle senise regionaalministri ja varasema rahvastikuministri funktsioonid, kuid juhib ka riigistruktuuride ja eraettevõtjate tähelepanu noortele, kelle värsked ideed on väärtus, ning väärtustab vanemate elutarkust.

 

Lapsevanemale lisahääled

Anname lastele valimisõiguse sünnihetkest ehk siis alaealiste laste vanematele täiendavad hääled. Asja iva on teha alaealiste laste vanem valijana kaalukamaks. Kaua me peame kuulama, et lasteaiakohti (ikka) pole piisavalt või et vaesuspiirist allpool elab nii ja nii mitukümmend tuhat Eesti last?

 

Taastame emade õiguse tööle

Riik tõrjub igal aastal tööjõuturult eemale tuhandeid emasid, kes tahaksid osaajalise tööga erialast kvalifikatsiooni hoida. Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Kuid seadus peaks võimaldama ka peredel endil otsustada, kas lapsega kodus olev vanemahüvitist saav naine töötab samal ajal osalise koormusega või mitte.

 

Eesti nutikaks

Teame, kuidas intellektuaalseid väärtusi luua, kaitsta ja neid ka raha teenima panna (autoriõigused, kaubamärgid, frantsiisid, domeenid, disain, tööstusdisaini lahendused ja patendid). Võtame kasutusele “nutikuse faktori”, mis on võrdeline registreeritud intellektuaalse omandi hulgaga per capita.

 

Ettevõtjad osaku vene ja rootsi keelt

Ettevõtja võiks oma isikuga väljendada, et Eesti on uks Skandinaavia ja Venemaa vahel.

 

 

 

Arvamuskonkurss “Edukas Eesti”

kestab EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva koostöös 2012. aasta 1. juunist 2013. aasta 1. märtsini. Võitja saab auhinnaks 10 000 eurot, teise koha omanik pälvib 3000 ja kolmanda koha saavutaja 2000 eurot. E-posti aadressil [email protected] laekunud kaastööd avaldame jooksvalt.