Kaotame eraisiku tulumaksu

Kartulikoori ei pea õnneks enam ammu sööma, kuid edu definitsioon on endiselt täpselt määratlemata. Jah, riik on jõukam kui kunagi varem, ent suur osa tööealisest elanikkonnast teenib leiba välisriikides ning paljud piirkonnad on inimestest tühjaks jäänud.

Mitmed poliitikud on lahendusena välja pakkunud astmelise tulumaksu, jättes siinkohal tähelepanuta, et üksikisiku tulumaks moodustab Eesti riigieelarve tuludest vähem kui 4%. Eri astmete joonistamine ei lahenda probleemi. Kiire rehkendus tõestab, et isegi 33protsendiline tulumaks kõigile maksumaksjatele suurendaks riigieelarve tulusid vaid ühe protsendi võrra.

Julgen riiki edukaks nimetada alles pärast seda, kui meil on välja kujunenud korralik keskklass ning kui Eestisse soovitakse tulla tööle rohkem kui siit väljapoole kiputakse. Mida aga selle saavutamiseks ette võtta? Kuna kogume igal aastal isegi tubaka- ja alkoholiaktsiisi neljandiku võrra enam kui laekub riigieelarvesse üksikisiku tulumaksu, siis teen ettepaneku viimane kui marginaalne riigi sissetulekuallikas üldse kaotada. See jätaks eraisikute kätesse ühe aasta kohta enam raha pea 300 miljonit eurot.

Kate olemas. Kriitikute rahustuseks tuleb  tõdeda, et riigil oleksid hea tahtmise puhul antud summale korraliku varuga katteallikad olemas. Selleks tuleks kehtestada kohalikele juriidilistele isikutele 10protsendiline ja Eestis asuvatele väliskapitaliga firmadele 15protsendiline tulumaksumäär. Eraisikute tulumaksust kogus riik 2011. aastal 201 miljonit eurot, samas oli ettevõtlussektori aastakasum 2,8 miljardit eurot. 2012. aasta prognoositavad numbrid on vastavalt 253 miljonit eurot ja 3,3 miljardit eurot. Õigus­tatult tekib küsimus, kas see käik oleks õiglane ettevõtjate suhtes, kes võtavad töökohtade loomiseks äririske. Julgen siiski väita, et niisugused maksumäärad võimaldavad ettevõtjatel endiselt edukalt investeerida, meelitada enda juurde tööle kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, parandada töötajate rahulolu ja endiselt piisavalt kasumit teenida.

Eraisikute tulumaksu kaotamine oleks tugev eeldus korraliku keskklassi tekkeks. Paljudel inimestel oleks üle pika aja reaalne võimalus midagi säästa või koguda näiteks eluasemelaenu võtmiseks nõutav omaosaluse määr, nii elavneksid ka kohalik börs ning kinnisvaraturg. Suureneva sisetarbimise näol võidaksid nii kaupmehed kui ka riik, kes käibemaksu kasvu kaudu senisest paremini riigikassat täidaks. Inimestele jääks senisest enam raha kätte ning nad saaksid ise otsustada, kuidas on mõistlik seda kasutada. Alahinnata ei saa ka üleüldist rahulolematust riigiga ja positiivsemaid tulevikunägemusi, mis tervikuna mõjuksid majandusele soodsalt, võimaldades ka ettevõtjatel edukad olla.

Talendid tulevad koju. Eraisikute tulumaksu kaotamine aitab välismaale tööle suundunud eestlasi koju meelitada, sest netopalga erinevused vähenevad või kaovad sootuks. Võiksime kujuneda põhjamaade Monacoks, kus Eesti riik lubaks igal aastal teatud kindlal arvul hoolika taustakontrolli läbinud jõukatel välismaalastel saada Eesti residendiks, kes elavdaks oma tarbimisharjumustega meie majandust. Lisaks oleks see kvaliteedimärk Eesti riigile, kuhu tuntud näod üle maailma usaldavad tuua oma vara. Maailmakuulus tennisetäht Novak Djokovits armastab küll Serbiat piiritult, kuid on sellest hoolimata Monaco resident, kus teda ei koormata üksikisiku tulumaksu ega muude selliste pisiasjadega. Ehk otsustaks ka meie kohalik rattaäss Rein Taaramäe tulevikus siis Monaco asemel Eesti kasuks.

Praegu moodustab kohalike omavalitsuste tulubaasist valdava osa just eraisiku tulumaks ja koore riisuvad suurlinnade lähedased vallad. Piltlikult öeldes on neisse valdadesse elama koondunud inimesed, kes töötavad firmades nagu Eesti Energia, EMT, pangad jne, mis osutavad teenuseid kogu Eestis, kuid maksud laekuvad üksikutesse regioonidesse. Viimase kümne aasta jooksul on see tendents üha süvenenud ehk rikkad vallad on muutunud üha rikkamaks, paljud piirkonnad aga ei tule enam toime.  Kaotades eraisikute tulumaksu, tuleks firmade kasumitelt laekuvaid makse jaotada võrdselt inimese kohta üle kogu Eesti, mis oleks regionaalpoliitiliselt tunduvalt mõjusam. Siis ei peaks muretsema, kas Lihulasse jääb politsei või kuidas maapiirkonnad oma õpetajatele palka maksta suudavad.

Eraisikute tulumaksu kaotamine avab tee korraliku keskklassi tekkele, aitab motiveerida inimesi end enam harima ja rohkem teenima, mistõttu vastutavad nad ise paremini enda majandusliku olukorra eest ja ei pöördu nii tihti oma pilku abipalvega riigi poole.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.